Fooliummütsid ja Kreeka abipakett 11.02.2012
|
Käisin täna Tartu ACTA rahvakogunemisel, tore oli. Tunnistan ausalt - ma pole ACTA-t lugenud, pole sellist aega. Sellega seoses sunnib sulge haarama aga üks teine asi. |  |
Selle, et ametisoleva peaministri lastetuba puudulik on, võib talle andeks anda. No mis sa tagantjärgi ikka teed? See, et peaministri jaoks eksisteerib tema arvamus ja vale arvamus... ilmselt komparteis külge jäänud suhtumine, tegijal ikka juhtub.
Mind häirib diskussiooni vältimine. Miks asju läbi rääkida ja selgitada, kui tarkus on kogunenud valitsuskabinetti ja koduparteisse ning väljaspool on lollid? Leedu tuumajaama projekt ja muu energeetika tulevikku puudutav, Kreeka abipaketid, praegune autoriõiguste teema ja väga paljud muud - olulistest aruteludest üritatakse isegi Riigikogu eemal hoida, mis siis veel teistest huvilistest rääkida. Süvenev veendumus oma eksimatuses ning soovimatus otsuseid selgitada on demokraatiale ohtlik. Abiks pole muidugi ka see, et opositsioon niisama uneleb (kuigi tekkinud tühiku on õnneks täitnud majandusministri masendusliige).
Hirmutavalt
paljud väljamaale kolinud eestlased nimetavad ärakolimise põhjusena hoolimatust
suhtumisest ja mürgitatud õhustikust tekkinud võõrandumist. Kui haridusminister
peab õigeks mõnitada oma õiguste eest seisvaid tudengeid ning peaminister ei
pea liiaks internetikogukonnale koguni Riigikogu püüne pealt näkku sülitada,
siis on olukord pehmelt öeldes murettekitav.
Valijatelt saadud mandaat on üks omapärane nähtus - kui kord juba käes, võib suhtluse valijatega aastateks unustada. Pronksmehe ümbertõstmise järel valijailt saadud mandaat tõstis mõnegi nii kõrgele õhku, et pole vist siiani õieti maale tagasi jõudnud. Mõiste "valija mandaat" maagilisus poliitiku jaoks jõudis mulle eriti reljeefselt kohale, kui istusin aastate eest keskkonnaministri kabinetis, püüdes mingit rumalust ära hoida. Minister (kes varsti ilmselt Tartus istuma hakkab) tegi talle omase otsekohesusega selgeks, kui oluline erinevus on tol hetkel minu taga olnud suurte keskkonnaorganisatsioonide tuhandetesse ulatuval liikmeskonnal ja talle MANDAADI andnud tuhandetel valijate vahel. Hariv kokkusaamine oli.
Valitsejate varjamatu arrogants on ilmselt üheks põhjuseks, miks rahvaloenduse tulemus meid ebameeldivalt üllatada tõotab. Korras riigirahandus on tore, aga lisaks rahale on siin ka inimesed. Üle miljoni veel.