Maastrichti leppe jõustumise ja Euroopa Liidu (EL) loomisega on lõpuks otsustada rakendada töösse Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA, European Environment Agency).
Kuigi Euroopa
Ühenduse Nõukogu oli langetanud põhimõttelise otsuse keskkonnagentuuri
loomiseks juba 1990. aastal, alustab see tööd alles tänavu kevadel. Kohmaka ja
mitte just väga uuendusmeelse Euroopa Ühenduse (EÜ) käitumine
keskkonnaagentuuri loomisel oli üsna iseloomulik.
Kokkuleppe järgi
loetakse EEA ametlikult looduks hetkest, kui EÜ liikmesriigid tema asukohas
kokkuleppele jõuavad. Et aga peaaegu iga riik oli avaldanud soovi näha
keskkonnaagentuuri tegutsemas oma maal, venisid vaidlused aastatepikkuseks. On
selge, et selline asjade käik just ei suurendanud EÜ informeeritust Euroopa
keskkonnaseisundist.
Asukoha
paikapanemist lükati edasi ka põhjendusega, et Maastrichti leppe jõustumisega
luuakse Euroopa Liidus tosin institutsiooni, mis tuleks niikuinii liikmesmaade
vahel ära jagada ning parem oleks seda teha kompleksselt.
Nagu lõpuks
otsustati, hakkab Euroopa
Keskkonnaagentuur tegutsema Taani pealinnas Kopenhaagenis ning seni
Brüsselis, Euroopa Komisjoni keskkonnadirektoraadi (DG-XI) ruumes tegutsenud
ettevalmistav meeskond saab hakata tegelema oma põhitööga. Täismahus loodetakse
tööle hakata 1994. aasta suvel.
Euroopa
Keskkonnaagentuur on ette nähtud koguma, töötlema ja süstematiseerima infot Euroopa
Keskkonnaseisundi kohta. EEA peab rahuldama teiste Euroopa Liidu
institutsioonide vajaduse objektiivse ja värske keskkonnainfo kohta nii Euroopa
Liidust kui väljastpoolt.
Tähtsaks ja
raskeks EEA ees seisvaks ülesandeks saab olema eri riikide andmete ja nende
kogumise metoodika ühtlustamine. Loodava infosüsteemi aluseks saab 1985.
aastast kasutusel olev Euroopa Liidu keskkonnainfo andmebaas CORINE.
Kui keskkonnaagentuur
täidab talle pandud lootusi, võib Euroopa Liidu Nõukogu kahe aasta jooksul tema
tegevust laiendada neljas valdkonnas:
Euroopa
Keskkonnaagentuur hakkab iga kolme aasta tagant välja andma ülevaadet Euroopa keskkonnaseisundist.
Agentuur on sõltumatu nii Euroopa Komisjonist kui ka teadusasutustest, kuigi
nendega hakatakse tegema tihedat koostööd. Ette on näha ka koostöö
rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonidega (eriti monitooringu osas) nii
Euroopa Liidust kui väljastpoolt.
Keskkonnaagentuuri
hakkab juhtima 16-liikmeline juhatus. Juhatus hakkab koosnema iga riigi
esindajast, kahest Euroopa Komisjoni liikmest ja kahest Europarlamendi
nimetatavast teadlasest. Juhatuse hooleks jääb muu hulgas ka aastaaruande
koostamine ja eelarvega tegelemine.