"Coca-Cola Company" kolonisatsioon suureneb 08.04.1994
Kuigi "Coca-Cola" on tunnistatud mitmetes riikides tervisele kahjulikuks, vallutab tuntud karastusjooke tootev "The Coca-Cola Company" iga aastaga maailmas üha uusi turge.
Ameerika filmid, raadio- ja teleprogrammid , rõivad, joogid, mänguasjad – USA massikultuuri produktid on Lääne-Euroopa üle ujutanud. Eurooplased ise võtavad seda kui Ameerika ekspansiooni Vanasse Maailma.
Tõeliseks amerikaniseerumise sümboliks on kogu maailmas saanud "Coca-Cola" kaubamärk. Ühendades pealetungistrateegiat peene taktikaga, kätkeb see Atlanta kompanii endas ameerikaliku mentaliteedi põhialust: edu eelkõige.
Huvitav on "Coca-Colaga" võitlemise ajalugu Prantsusmaal. Veel 50. aastate algul pidasid prantsuse võimud kuulsat kihisevat jooki tervisele ohtlikuks ja see sai elavate debattide aineks kogu riigis. Üks tolle aja Prantsuse ajaleht kirjutas nördinult: ""Coca-Cola" pole midagi muud kui majandusliku kolonisatsiooni avangard." Kired olid nii suured, et "Coke’i" ümber toimuvad vaidlused ei saanud mööda minna ka Rahvuslikust Assambleest. Asi läks selleni, et loosse pidi sekkuma USA suursaadik, kes märkis "New York Timesis" ilmse sarkasmiga: ""Coca-Cola" ei kahjustanud kuidagi USA sõdurite tervist, kes vabastasid Prantsusmaa natsidest..."
Samal ajal oli Prantsusmaal teostumas "Marshalli plaan" ja soliidse ameerika firma toodangu mittevastuvõtmine prantslaste poolt võis seada ohtu Ameerika abi saamise tervikuna. Nii pidigi Pariisi Apellatsioonikohus pärast pikki arutelusid välja kuulutama kohtuotsuse: "Coca-Cola" vastab riigis kehtivatele sanitaarnormidele. Vaatamata sellele joovad prantslased tänase päevani "Coca-Colat" üle kahe korra vähem teistest eurooplastest (11,4 liitrit inimese kohta aastas Prantsusmaal, võrreldes 25, 6 liitriga EÜ keskmisena), rääkimata ameeriklastest, kes kallavad lemmikjooki sisse 100 liitrit aastas!
Kohe pärast Berliini müüri langemist ilmusid Ida-Saksamaale firma esindajad, suul ameerikalik naeratus ja käes puna-valged plekkpurgid. Võib öelda, et esimese sõõmu "tarbimisühiskonna õhku" said ossid "Coca-Colast". Juba 1992.a lõpuks kinnitus firma Saksa DVs niivõrd, et läbimüük ulatus 600 miljoni liitrini ja "Coca-Cola" tarbimine inimese kohta ületas Prantsusmaa näitajad kolmekordselt.
Erinevalt eurooplastest, kelle jaoks "Coke" sümboliseerib vihatud amerikaniseerumist, näib see karastusjook endise NSV Liidu tarbijatele igatsetud Ameerika unistusena. Juba Hruštšovi sula ajal sai siin sõna "Ameerika" rikkuse, külluse ja üldse kõrgema klassi sünonüümiks. "Ameerikas tehtu – see tähendab suurepärane!", käigu see siis teksaste, nätsu või kinofilmi kohta.
Nüüd müüakse Lääne kaupu mitte enam "mustal turul", vaid avalikult ja kõikjal, kuid see jääb endiselt kättesaamatuks suuremale osale elanikkonnast. Ja nii paradoksaalne, kui see ka pole, on just ameeriklased, keda siin nii kaua ideeliseks ja klassivaenlaseks on peetud, võitnud kõige rohkem vaba kaubanduse sisseseadmisest SRÜs. "The Coca-Cola Company" ei olnud mitte lihtsalt Vene turu konkistadooride esimeses reas, vaid ta saavutas siin ka mainimisväärse edu, saades 1992.a esimeseks Lääne firmaks, kes lõi oma filiaali Venemaal. Juba paar kuud pärast ennenägematut reklaamikampaaniat näitasid ühe Briti agentuuri küsitlusandmed, et 70% Venemaa elanikest teavad seda ülemaailmselt tuntud jooki.
Nüüd, võitnud Euroopa ja kogu maailma, saabus "Coca-Cola" endisesse NSV Liitu. Aga kompanii plaanid sellega veel ei piirdu. Isegi 6000 meetri kõrgusel Himaalajas avastavad alpinistid tuttavaid plekkpurke! Praegu on "Coca-Cola" suurim mittealkohoolsete jookide tootja maailmas, valitsedes 45% turust. Käibelt ja tuludelt on ta väidetavalt kõige tulusam firma maailmas. Üks selle juht on enesekindlalt öelnud: "2000. aastaks suudab "Coca-Cola" rahuldada praktiliselt kogu maailma kuuemiljardilise elanikkonna nõudluse."
"Coca-Cola" tehast planeeritakse ka Eestisse, mis peaks tulevikus toodangut andma Baltimaadele ning ka Peterburi regioonile.