Maailmapank: miks intelligentsed inimesed nii käituvad? Intervjuu maailma ühe vanima valitsusvälise looduskaitseorganisatsiooni programmijuhi Lawrence F. Williamsiga 17.06.1994
Lawrence F. Williams juhib 1985. aastast maailma ilmselt vanima (loodud 1892) valitsusvälise looduskaitseorganisatsiooni, poolemiljonise liikmeskonnaga Sierra Klubi rahvusvahelist programmi. Samast aastast tegeleb klubi ka arengupankade probleemidega ning suurima tähelepanu ja kriitika all on oma keskkonnavaenuliku tegevuse tõttu olnud Maailmapank. Larry Williamsi erudeeritusest kõneleb ainuüksi fakt, et ta on nõustanud keskkonnaküsimustes president Jimmy Carterit ja praegust asepresidenti Al Gore’i. Intervjuu temaga on tehtud Saksamaal Ludwigsburgis valitsustevälisel Maailmapanga-teemalisel konverentsil.
Tänavu
tähistab Maailmapank oma tegevuse 50. aastapäeva. Kui kaua on pank aga
tegelenud keskkonnaga?
Kuigi toonane Maailmapanga president Robert McNamara palkas esimese keskkonna alal töötava inimese 60-ndate aastate lõpul, ei ole pank keskkonnateemat kuni viimase ajani tõsiselt võtnud. Kui valitsusvälised organisatsioonid 80-ndate aastate algul oma kampaaniat alustasid, eitas Maailmapank kategooriliselt oma projektide mõju keskkonnale. Alles 1986. aastal hakkas pank arvukamalt palkama keskkonnaspetsialiste ja neid peaks praeguseks olema 200 ümber. Nonsenss peitub aga selles, et vaatamata keskkonnaspetside suurele hulgale ei ole neil mingit mõju Maailmapanga laenuprojektidele.
Maailmapank
on finantsinstitutsioon. Kuidas ta saab keskkonda mõjutada?
Suurtel projektidel on alati oma keskkonnamõju; tammi, kiirtee või niisutussüsteemi ehitamisel mõjutatakse alati ka kohalikku elukeskkonda. Tuleb arvestada ka projektide sotsiaalset mõju. Maailmapank armastab suuri infrastruktuuriprojekte, sest nende ettevalmistamine ei nõua suurt tööjõudu. Tunduvalt lihtsam on tegeleda suurte tammide või jõujaamadega kui näiteks tunduvalt komplitseeritumate ja töömahukamate energiasäästuprojektidega. Just Maailmapanga projektide massiivsus on põhjustanud suuri keskkonnakahjusid ja probleeme kohalikule elanikkonnale.
Maailmapank
harrastab kummalist praktikat, mille kohaselt projekte hindavad projektijuhid (Project Manager) ise. Hiljuti loodi ühe
projekti hindamiseks esimene iseseisev kogu – Morse komisjon. Milles seisneb
selle töö?
Keskkonnavaenulikkuse tõttu on Maailmapanka kritiseeritud ning enim vaidlusi tekitanud projektiks on viimastel aegadel olnud Narmada tamm Indias. See projekt kogus Maailmapanga direktorite kogu ajaloos suurima koguse vastuhääli, kuid ka USA, Canada, Saksamaa, Jaapani ja Põhjamaade häältest ei piisanud projekti mahahääletamiseks (Maailmapanga ajaloos ei ole ühtegi projekti veel tagasi lükatud – P.M.). Selle peale lubas pank, et organiseerib komisjoni Narmada projektile sõltumatu hinnangu andmiseks. Bradford Morse juhitud komisjoni ülesandeks oli uurida, kas projekt on õigustatud või ei. Ettekanne tuli väga negatiivne, mistõttu Maailmapank keeldus seda avalikustamast. Kuid nagu paljud teisedki ettekanded, lekkis ka see pangast välja. Kõigele vaatamata raha siiski eraldati ning selle peapõhjuseks oli India poliitiline võim; Maailmapank ei soovinud kuidagi ära öelda India laenupalvele. Kuigi Morse ettekanne näitab, et pank tegeleb hirmsate asjadega, hääletasid paljud valitsused selle poolt, viidates vajadusele toetada demokraatia arengut Indias. Probleemiks on see, et revisjonid tehakse pangasiseselt ja need on üldiselt salastatud. Tihti antakse projektile hinnang mitu aastat pärast selle lõppemist. Pank on tunnistanud, et revisjon peab olema salajane, sest vastasel juhul ei saaks nad seal tõtt rääkida. Kuna hinnatavad projektid on ammu lõppenud, ei pööra projektijuhid nende revideerimisele suurt tähelepanu, sest tunduvalt tähtsamad on uued projektid, mille ettevalmistamisega nad hetkel tegelevad. Nii et maksumaksjatel on väga väike mõju muutmaks Maailmapanga praegust käitumismalli (Maailmapank käsutab valitsuste, seega maksumaksjate raha – P.M.).
Hiljuti
otsustas Maailmapank luua sõltumatu järelvalve kogu (Independent Inspection Panel). Mis see on ja millist mõju see võiks
avaldada panga projektidele?
Kogu hakkab koosnema kolmest inimesest, kellest vaid üks on tööl täiskohaga. Meil on tõsiseid kahtlusi, et kogul saab olema väga vähe võimu, kuid kõigepealt tuleb ära oodata kogu tööle asumine. Tegelik põhjus selle kogu loomiseks oli USA Kongressi ähvardus peatada raha eraldamine, kui Maailmapank sellist järelvalveorganit ei loo.
Maailmapank oskas sõltumatu kogu luua moel, mil see otseselt sõltub panga tahtest. Nii otsustab panga direktorite kogu pärast vastavate kaebuste saamist, millistele projektidele sõltumatu järelvalve kogu hinnangut soovitakse. See tähendab, et kriitikat ja kaebusi ei võeta alati kuulda ning kogu ei saa nendega tegeleda. Et loodav kogu saab hakata hindama vaid uusi, käiku tulevaid projekte, siis seisab tema testimine alles ees. Kui ta temale pandud ootusi ei täida, läheme tagasi Kongressi, et tõestada, et Maailmapank pole oma lubadusi täitnud. Maailmapanga puhul on tüüpiline see, et esmasel pilgul tundub kõik olevat väga hea ja ilus, kuid lähemal vaatlusel selgub, et kõik sellised organid on loodud moel, mil nad kuidagi panga mainet kahjustada ei saaks.
Kas
üldse Maailmapanga-vastase kriitika puhul on mõni keskkonnavaenulik projekt,
mida võib tuua kui tüüpnäidet?
Tüüpnäide ongi Narmada tammi projekt. Tammi ehitamise ja Narmada jõe ülespaisutamise tulemusena on 142 000 inimest sunnitud oma maad maha jätma ja ära kolima. Maailmapank on võimeline tegema niisutusprojekti, mille käigus hävivad niisutatavatest maadest palju viljakamad põllumaad. Narmada puhul pole inimestel kuhugi minna, sest maailma suuruselt teise rahvaarvuga Indias on kõik põllumajanduseks rohkem sobivad maad ammu teiste poolt hõlvatud. Samas on Maailmapanga laenupoliitikas selge seisukoht, mille kohaselt ei finantseerita projekte, kui ümberasustatavatele inimestele pole tagatud elamisväärsed tingimused! Tegelikkuses ei pea Maailmapank sageli oma poliitikast kinni ja jälle kord jäävad inimesed kodutuks, ilma finantsabist ja põllumaast. Kuigi Maailmapanga üheks peaeesmärgiks on inimeste elujärje parandamine arengumaades, juhtub tihti vastupidi. Miks intelligentsed inimesed niimoodi käituvad? India tahab raha ja Maailmapank ei soovi laenu andmisest keelduda...