Peep Mardiste

Euroopa Liidu käsitlevaid materjale on vähevõitu 04.12.1995

Eesti, nagu teistegi Ida-Euroopa riikide liikumine Euroopa Liidu suunas on toimunud märkimisväärse kiirusega. Veel näiteks viie aasta eest oli inimeste ring, kes Euroopa Liidust (tollasest Euroopa Ühendusest) midagi peale tolle nime teadis, ilmselt äärmiselt väike. Aastal 1995 ei möödu enam päevagi, mil ka Eesti ajakirjandusest ei käiks läbi sõnapaar ‘Euroopa Liit’. Sellegipoolest oleks naiivne arvata, nagu oleks elanikkonna informeeritus Euroopa Liidust, selle toimimisest ja eesmärkidest piisav.

Uudisteagentuuride sõnumite tõlkijate-ümberjutustajate kõrval on vaikselt suurenemas inimeste hulk, kes on võimelised Euroopa Liidu teemadel ajakirjanduses sõna võtma. Kirjutava ja rääkiva pressi ELi-teemaliste analüüside kõrval on selgemaks saamas vajadus spetsiaalsete ELi tutvustavate eestikeelsete väljaannete järele. Ka võõrkeeli hästi valdaval inimesel pole pahatihti aega ega ettevõtlikkust, et oma infonälja rahuldamiseks mahukaid võõrkeelseid raamatuid otsida. Ja paljukest siis sellist kirjandust meie poelettidel või raamatukogudes ongi.

Eestikeelseid raamatuid siiski on

Eestikeelseid ELi ja selle erinevaid tegevusvaldkondi tutvustavaid raamatuid aga siiski on. Euroopa Liidu ühed põhidokumendid, Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on välja antud kirjastuse «Olion» poolt aastal 1995. Samas, «Olioni» Euroopa Liidu teemalises sarjas on ilmunud ka Ivar Raigi ja Erik Terki koostatud kogumik «Eesti tee Euroopa Liitu» ning tõlkekogumik «Euroopa Liit muutuvas maailmas».

Tartu Ülikooli Õigusteaduskond on peamiselt õppetöö tarbeks tõlkinud ja välja andnud raamatud «Euroopa Majandusühenduse asutamisleping aastast 1957 parandustega Ühtse Euroopa Aktist 1986» (välja antud aastal 1992) ning «Euroopa Ühenduse õigus» (1993). Euroopa Liidu majandustegevust tutvustab kreeklase Loukas Tsoukalise kirjutatud «Uus Euroopa Majandus», mille on aastal 1993 eestikeelsena välja andnud Eesti Balti Majandusakadeemia. Euroopa Liidu keskkonnapoliitikat on oma raamatutes käsitlenud Tõnis Kaasik (aastal 1995) ja Peep Mardiste (1994).

Riigikantselei on 1995. aastal välja andnud valitsuse Euroopa Liidu küsimustega tegeleva töörühma uurimistegevuse esimese etapi lähteteesid pealkirja all «Eesti ja Euroopa Liit». Nimetatud nn. sünteesigrupi teesides leiab erinevate teemade kaupa käsitlemist Eesti valmisolek ELiga liitumiseks ning võimaliku liitumise mõju Eestile. Kirjastus «Perioodika» on trükkinud Euroopa Komisjoni poolt paljudes keeltes levitatava sarja «Euroopa dokumendid» neli brošüüri, mis tutvustavad väga lihtsas keeles ELi ajalugu, institutsioone ja tegevusvaldkondi.

«Riigi Teatajas» on avaldatud Eesti ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud vabakaubandusleping (detsembris 1994) ning Eesti assotsieerumisleping ELiga (septembris 1995). Toodud loetelu pole kindlasti täiuslik, ent mingi pildi ELi-teemalisest eestikeelsest kirjandusest loodetavasti annab.

 

Riik on alustanud dokumentide tõlkimist

Rohkem või vähem populaarsete väljaanete kõrval on aga järjest tuntavam vajadus kõige erinevamate ELi ametlike dokumentide tõlgete järele. Nimetatud probleemi on asunud lahendama Riigikantselei juures asuv Eesti Õigustõlkekeskus, mis on Eesti-Kanada vastava koostööprojekti raames asunud ELi dokumente süsteemselt tõlkima. Et Euroopa Liit üllitab aasta jooksul meetrite viisi direktiive, siis pole meil ainuüksi tõlkide nappusel lootustki tõlkimisega sama tempot hoida. Tõlkekeskus ongi seetõttu tihedas koostöös justiits- ja välisministeeriumi ning euroministri bürooga koostamas nimekirja Eesti jaoks kõige olulisematest seadusaktidest, mis tuleks esmajärjekorras tõlkida.

Et Euroopa Liidu olulisem dokumentatsioon peab olema kättesaadav kõigi liikmesriikide keeltes, siis seisab ELi poole pürgival Eestilgi mahukas tõlkimistöö ees. Sarnaselt Soomele on esialgu tõlkimisele tulevate dokumentide mahuks võetud 50000 lehekülje. Näiteks Soomes oli ELiga liitumist ette valmistades dokumentide tõlkimisega kahes vahetuses ametis 40 ning viimasel liitumiseelsel aastal koguni 70 tõlki. Eesti Õigustõlkekeskuses tegeleb keskuse dirktrissi Liina Kesküla sõnul ELi dokumentide tõlkimisega hetkel vaid kuus inimest. Esimese mahuka dokumendi, Ida-Euroopa riikidele liitumiseks soovitusi jagava nn. valge raamatu tõlkimine on juba lõppfaasis.

Seniks saab aga huvilistele soovitada pöördumist Eesti Rahvusraamatukogu või Tartu Ülikooli raamatukogu poole, kus asub vastavalt ELi Depooraamatukogu ja ELi Dokumentatsioonikeskus. Mõlemasse keskusse laekub Euroopa Liidust pidevalt kõikvõimalikke dokumente.