Soome aitab Eestit enim 29.06.1996
Tuntav osa Eesti keskkonnakaitselistest kulutustest kaetakse tagastamatu välisabi korras. Eriti aktiivsed on abi andmisel olnud Põhjamaad ning eelkõige Soome.
Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikides pole keskkonnakaitselised kulutused enamasti just suurima prioriteediga ja nii on 1990ndatel siin küllaltki olulist rolli mänginud ka välismaised rahastamisallikad. Võrdväärselt suur on seejuures olnud nii tööstusmaade antav tagastamatu abi kui ka mitmepoolsete arengupankade (Maailmapank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Euroopa Investitsioonipank) antavad keskkonnakaitse suunitlusega laenud. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmeil on Ida-Euroopa riigid saanud aastatel 1991-1994 keskkonnakaitselist välisabi ja -laene kokku 3,3 miljardi dollari ning SRÜ riigid 0,6 miljardi dollari ulatuses.
Keskkonnakaitselise abi suurus on erinevate Ida-Euroopa riikide puhul erinev. Kui enamasti jääb välispartnerite osakaal riigi keskkonnakaitseliste kulutuste katmisel Ida-Euroopas alla 15%, siis mõnede ekspertide hinnanguil oli vastav näitaja Eesti puhul 1994. aastal koguni 35%.
Kahtluseta saab öelda, et Eesti on keskkonnakaitselise välisabi kaasamisel olnud edukas. Siseriiklike vahendite piiratuse juures on Eesti aastatel 1991-1995 (kaasa arvatud) saanud keskkonnakaitselist tagastamatut abi 9 riigist kokku 47,7 miljoni USA dollari ning Euroopa Liidust lisaks 17,3 miljoni dollari väärtuses. Ligi kolmandik abist - 20,6 miljonit dollarit - on saadud Soomest.
Soome abi Eestile
Nagu teistegi koostöövaldkondade puhul, baseerub ka Eesti keskkonnakaitse-alane koostöö välisriikidega vastavatel kahepoolsetel lepetel. Soomega sõlmiti keskkonnakaitse-alane raamlepe juba 1991. aasta novembris. Soome poolt koordineerib abi andmist 1991. aastal keskkonnaministeeriumi valitsemisalas loodud Ida-Euroopa Projekt.
Aastatel 1991-1995 on Soome riik oma Ida-Euroopa Projekti kaudu Ida-Euroopas ja Loode-Venemaal keskkonnakaitset toetatud kokku 63 miljoni dollariga. Umbes 3/4 programmi eelarvest on läinud keskkonnakaitselisteks investeeringuteks, peamiselt veekaitselisel otstarbel. Investeeringuprojektide puhul katab Soome pool abisaavates riikides kuni 50% projekti kogukulutustest; vaid uusi tehnoloogiaid tutvustavate pilootprojektide puhul võib Soome abi ulatuda 80%ni. Ülejäänud osale projekti maksumusest peab katte leidma abi saav riik ja seda kas oma vahenditest või välisabist teistelt riikidelt.
Nii nagu on Eesti enim Soome Ida-Euroopa Projekti raames keskkonnakaitselist abi saanud riik, on ka Eesti jaoks Soome enim raha keskkonnakaitselisteks ettevõtmisteks eraldanud välisriik. Kuigi mingeid vastavaid kokkuleppeid paberil tõenäoliselt ei eksisteeri, on erinevate Põhjamaade keskkonnakaitseline abi Baltimaadele suunatud eelkõige ühele riigile kolmest. Nii on Soome abi andmisel aktiivseim Eestis, Rootsi Lätis ning Taani Leedus.
Mõistetavalt on igal doonorriigil omad prioriteedid abirahade kulutamisel ja Eestis on Soome riigi keskkonnakaitseliseks prioriteediks Läänemere kaitse. Soome enda allikate väitel on näiteks 35% Soome lahte reostavatest orgaanilistest ühenditest ja 30% lämmastikuühenditest pärit Eesti punktreostuskolletest. Veekaitselisteks investeeringuteks kulunud summadest valdav osa (64%) on omakorda kasutatud Tallinna linna veepuhastussüsteemi väljaehitamiseks. Tuntav on Soome toetus reovee puhastussüsteemide kaasajastamiseks ka Saaremaal, Pärnumaal ja Kohtla-Järvel. Veekaitse-alases abis juhindub Ida-Euroopa projekt oma tegemistes HELCOMi poolt koordineeritavast Läänemere keskkonnakaitse tegevuskavast.
Õhureostuse vähendamisele ja energiasäästule suunatud projektidest on suurim olnud juba 1991. aastal otsustatud 4 miljoni dollari suurune investeering väävliühendite ja tolmuosakeste emissiooni vähendamiseks Balti soojuselektrijaamas Narvas. Iru SEJ ümberehitamiseks gaasiküttele on Soome Ida-Euroopa Projekt eraldanud 0,2 miljonit dollarit. Mõlemad nimetatud projektid on juba edukalt lõpule viidud. Kolme viimase aasta (1993-1995) vältel on Soome Kunda tsemenditehase tolmufiltrite kaasajastamiseks eraldanud kokku miljon USA dollarit.
Tehnilise abi ehk nõustamise ja koolituse osa Soome keskkonnakaitselisest abist Eestile on järjest vähenenud, moodustades 1995. aastal 15% kogu abist. Keskkonnakaitselistesse rajatistesse tehtavad välisinvesteeringud on Eesti, nagu iga teisegi abi vastuvõtva riigi, jaoks eriti olulised ja seega on ka Soome-poolse abi suunatus eelkõige investeeringutele igati tervitatav.