Euroopa Investeerimispank reformide lävel 16.09.1996
1958. aastal asutatud Euroopa Investeerimispanga ülesanne on olnud laenude andmine nii Euroopa Liidu avalikule kui erasektorile. Laenude eesmärk on olnud vaesemate liikmesriikide majandusliku arengu kiirendamine. Euroopa Komisjoni ülesandel hakkab EIB hiljem laenama ka arengumaadele. 1990. aastast on EIB avatud ka laenamiseks Ida-Euroopa (aga mitte SRÜ) riikidele.
Suured investeeringud infrastruktuuri
Seoses EIB haarde laienemisega 1990. aastatel on suurenenud ka avalikkuse tähelepanu seni vaid ELi kodupangana tuntud institutsiooni tegevuse vastu.
Eelmisel neljapäeval oli Luxembourgis EIB peakorteris panga juhtkonna üks esimesi diskussioone kümnekonna valitsusvälise organisatsiooni esindajaga nii Lääne- kui Ida-Euroopast.
Et Euroopa Komisjon on valinud EIB rahastama ambitsioonika trans-Euroopa teedevõrgu (trans-european network, TEN) rajamist (sh. Ida-Euroopas), oli kohtumise üks peateema transpordisüsteemi areng Ida-Euroopas.
Nagu rõhutas oma avasõnas Euroopa Investeerimispanga asepresident Rudolph de Korte, käsiteb EIB kohtumist esimese tõsisema sammuna, saamaks vastukaja oma tegevusele Ida-Euroopas.
Viimase viie aasta jooksul EIB poolt Ida-Euroopa riikidele laenatud 3,5 miljardist eküüst moodustavad investeerinbgud infrastruktuuri 34%. Teedevõrgu laiendamise peamine põhjendus on olnud vaesemate piirkondade majanduskasvu stimuleerimine. Sellise seose põhjendatuses on hakanud juba kahtlema ka mõned ELi institutsioonid. Teedevõrgu arendamise positiivsed tulemused Ida-Euroopas on selles valguses suure küsimärgi all.
Lisaks TENi põhjendatuse vastuolulisusele viidatakse järjest rohkem ka EIB tõsistele möödalaskmistele nii maanteede kui raudteede arendamise projektide ellurakendamisel. Tõsisemad probleemid on ilmnenud M3 maantee väljaehitamisel Ungaris. Kuigi Maailmapanga analüüs näitas, et M3 laiendamine ei ole majanduslikult tasuv, kinnitas EIB poliitilise surve all vastava laenu Ungarile. Et laenul on valitsuse garantii, võib projekti ebaõnnestumisel väheneda Ungari võime tasuda niigi suurt välisvõlga.
Tallinna-Narva raudtee näide
Nagu on mõista andnud Eesti rahandusministeeriumi ametnikud, on EIB pakutavad laenud muutumas atraktiivsemaks arengupankade (Maailmapank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengu Pank jt.) omadest.
Konservatiivse laenupoliitika jätkudes pole Eestil loodetavasti probleeme välisvõlgade teenindamisega, küll aga tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata Euroopa Investeerimispanga ettekirjutustele laenu kasutamise osas.
Suvel EIB poolt kinnitatud laenulepinguga Tallinna-Narva raudteeliini
kaasajastamiseks kaasneb nõue, mille järgi peab RAS Eesti Raudtee lõpetama
reisijateveo doteerimise kaubaveolt teenitavast kasumist. Et laenul on Eesti
valitsuse garantii, on EIB nõue subsideerimine lõpetada seda ebatavalisem.
Luxembourg