Keskkonnateemaline simulatsioonimäng keskkoolidele 29.10.1996
Eestis on juba 70 protsendil koolidest kaasaegsed arvutid, enam kui 200 kooli
on ühendatud arvutivõrguga. Seda saab edukalt kasutada keskkonnaalase hariduse
andmisel Interneti kaudu.
Juba neljandat õppeaastat korraldab rühm Tartu Ülikooliga seotud inimesi Eesti
keskkoolidele arvutiside vahendusel simulatsioonimänge. Simulatsioon on omamoodi
rollimäng, kus selles osalejatele antakse mängida teatud rollid, millest
lähtuvalt mingis olukorras käitutakse. Simulatsioonid leiavad kogu maailmas üha
laialdasemat rakendust firmasisese töökorralduse täiustamisel, kuid sellise
mängu läbi saab ka koolis väga edukalt teadmisi edasi anda.
Simulatsioonimäng Tyybel
Tartu Ülikooli Aktiivõppekeskuse (aga ka
näiteks Gaia Klubi) nime all tegutsev umbes 10-liikmeline seltskond (mis
koosneb peaasjalikult hiljutistest ja praegustest tudengitest) kuulutas
septembri algul Eesti keskkoolidele välja keskkonnaõppele suunatud simulatsioonimängu
nimega Tyybel. Üritust toetavad rahaliselt haridusministeerium ja Avatud Eesti
Fond.
Erinevalt sama grupi poolt eelnenud aastatel
koolidele korraldatud mängudest oli nüüd tegu haridusministeeriumi toetust
omava ettevõtmisega ja nii kuulub mäng koolide poolt vabalt valitavate
õppeainete nimistusse. Püüdes ennetada raskusi keskkonnakaitset, arvutisidet ja
meeskonnatööd puudutavate materjalide kättesaamisega, valmistasid mängu korraldajad
haridusministeeriumi tellimusel ette spetsiaalse 40-leheküljelise manuaali, kus
kõiki nimetatud teemasid käsitleti. Manuaal saadeti kõigile projektis osalevatele
koolidele veel enne selle käivitumist.
Paar nädalat kestnud registreerumise käigus
näitas oma huvi projektis kaasa lüüa 40 kooli üle Eesti. Osalevad koolid loovad
(peamiselt ühe klassi baasil) huvilistest meeskonna, kes tegelevad neile mängu
läbiviijate poolt antud ülesannetega läbi kahe poolaasta. Projektis osalemise pea ainsaks eelduseks on
see, et osalev kool omaks arvutisidet (või lihtsat juurdepääsu sellele). Et
kogu suhtlemine projekti raames toimub elektonkirjade teel , loodi projekti
tarbeks spetsiaalne elektronlist, kuhu saadetud elektronkirju saavad lugeda
kõik osalevad rühmad.
Keskkonnateemaline küsitlus
Nagu öeldud, on projekt keskkonnateemaline. Et
projekt alles oktoobri algul käivitus, ei saa selle käigust ja tulemustest veel
rääkida, kuid korraldajatel on 1997. aasta kevadeni plaanid tehtud. Et projektis
osaleb koole, kuhu arvutiside alles jõudnud on, saadeti kõigile osalejatele
korraldajate poolt juhend elektronposti kasutamiseks mängus. Sarnane juhend
läks ka meeskonnatöö korraldamiseks koolis. Järgnevalt pidi iga osalev rühm
ennast kõigile tutvustama.
Esimese sisulise ülesandena tuli igal osaleval
rühmal oma koolis läbi viia keskkonnateemaline küsitlus. Korraldajate poolt
ette valmistatud küsimustiku abil tuli igal osaleval rühmal küsitleda
kolmekümmet kaasõpilast ja kolmekümmet õpetajat või lapsevanemat. Paarkümmend
küsimust sisaldavad endas kahte osa. Esimene osa peaks andma mingi ülevaate
(keskkooli)õpilase käitumis- ja tarbimisharjumustest suunaga keskkonnamõjule.
See sisaldab näiteks küsimust karastusjoogi eelistatava pakendi (klaas-,
plastmasspudel või plekkpurk) kohta, selle kohta, kas on viimase aasta jooksul
kogumispunkti viidud näiteks vanapaberit või kasutatud patareisid jne.
Küsimustiku teine osa hindab keskkonnakaitse alaseid teadmisi (tuleb eristada
taastuvaid ja taastumatuid loodusressursse, tunda ohtlikke jäätmeid, nimetada
happevihmasid esilekutsuvaid ühendeid jne).
Pärast vastuste laekumist tuleb igal rühmal
teha vastuste esialgne analüüs ja esitada see teistele mängus osalevatele
koolidele. Hiljem saadetakse kõik täidetud küsimustikud mängu korraldajatele,
andes neile võimaluse teha eeldatavasti vähemalt paarisaja küsitluslehe baasil
tõsisem analüüs.
Mäng kestab kevadeni
Novembri algul on küsitluse tulemused selgunud
ja esimesed analüüsid tehtud. Mäng jätkub sellega, et iga rühm vaatab oma
koolile ja seal toimuvale säästlikkuse aspektist. Hakatakse uurima näiteks
seda, mis saab koolisööklas üle jäävast toidust, kas õpetajate toas tehakse
koopiamasinal ühe- või kahepoolseid koopiaid, kui soojapidavad on kooli aknad,
kas jalgrattaga koolis on koht jalgratta hoidmiseks jne. Pärast korraldajate
poolt esitatava kondikava alusel tehtud uurimust esitab iga rühm oma nägemuse
kooli “reformimiseks” keskkonnasõbralikkuse suunas ning küsib sellele
kommentaari kooli juhtkonnalt.
“Koolireformiks” tituleeritud etapile järgneb simulatsioon,
mille käigus otsitakse omavalitsuse tasandilt vaadatuna lahendusi Eestis teravatele
keskkonnaprobleemidele. Kevadsemester on tervenisti simulatsioonimängu päralt. Erinevate
riikide valitsusteks ja rahvusvaheliste suurfirmade (transnatsionaalsete
kompaniide) juhtkondadeks “kehastuvad” rühmad peavad omavahel suheldes jõudma
kokkulepeteni globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamise osas.
Ära märkimist väärib veel see, et lisaks kaks
poolaastat kestvale suhtlemisele elektronposti teel korraldatakse ka kaks
kohtumist, kus mängus osalevad rühmad ka “füüsiliselt” kokku saavad. Projekti kohta
saab rohkem teavet Interneti aadressil http://www.math.ut.ee/tyybel.
