Londonis lõppes Euroopa panga aastakoosolek 16.04.1997
Londoni Guildhallis lõppes eile Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aastakoosolek. 58 riigi ametlikud delegatsioonid võtsid kokku panga möödunud rahandusaasta, mida peetakse küllaltki edukaks - panga tegevuskasum oli ligi 100 miljonit eküüd.
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) loodi 1991. aastal eesmärgiga toetada Ida-Euroopa ja SRÜ riike üleminekul turumajandusele. Aastatel 1991-1996 on pank Ida-Euroopa ja SRÜ valitsustele ja erasektorile laenanud 10 miljardit eküüd, olles sellega Euroopa Investeerimispanga ja Maailmapanga kõrval üks olulisimaid rahvusvahelisi kreeditore regioonis. Veidi üle veerandi välja laenatud rahast (2,7 miljardit eküüd) on saanud Venemaa.
Venemaa ja Ukraina teevad lobby
Peaaegu kogu Venemaale laenatud raha on läinud erasektorisse, Venemaa valitsuse garantiiga laenud moodustavad vaid 12% kogu laenuportfellist. Ka kaks päeva kestnud EBRD aastakoosolekul Londonis oli Venemaaga seotu üks kuumimaid teemasid.
Lääne pankurite optimismi Venemaa algava majanduskasvu teemadel jahutas nädalavahetusel peetud kohtumistel Venemaa liberaalse Jabloko-partei juht Grigori Javlinski. Kuumaks läinud arutelul Euroopa panga asepresidendi Ronald Freemaniga väljendas Javlinski oma kindlat veendumust, et Venemaa majandus jätkab ka tänavu langust.
Ka Ukrainaga seonduv on tekitanud viimastel kuudel palju kirgi. Juba aastaid valmistab EBRD ette suuremahulist Rovno ja Hmelnitski tuumajaamade lõpuniehitamise projekti, milleks on kavas laenata üle 300 miljoni eküü.
Nii suure laenu andmise ideed on toetanud ka juhtivate tööstusriikide riigipead. Tugeva rahvusvahelise surve tagajärjel kutsus EBRD ellu iseseisva komitee, mis tutvus plaanitava projektiga. Komitee sõnum lõppraportis oli paljudele ebameeldiv, aga ühene: pakutav projekt ei ole majanduslikult tasuv ega odavaim variant Ukraina energiaprobleemide lahendamiseks. Kuigi Ukraina valitsus teeb ka Londoni aastakoosolekul tugevat lobby-tööd, tundub, et EBRD õnneks loobub aastate jooksul töös olnud ning suuri küsitavusi tekitanud projektist.
Euroopa panga aastakoosolekul on oma huvid ka väikeriikidel.
Eesti vastu suur huvi
Eesti delegatsiooni esimene etteaste oli pühapäeval, vahetult enne aastakoosolekut: riiki tutvustati aastakoosolekule kogunenud ärimeestele. Huvi Eestisse investeerimise võimaluste vastu oli nii suur, et ligi 180 kuulajat mahutavas seminariruumis tuli paarikümnel ärimehel jälgida ettekanded koguni püsti seistes.
Londonis resideeruv suursaadik Raul Mälk pidas presentatsiooni kõrgetasemeliseks. «Meil on päris hea maine ja ka see kuulajaskond siin oli oma hinnangutes väga positiivselt meelestatud,» lausus Mälk «Postimehele». Hansapanga juhatuse liige Rain Lõhmus pidas Eesti seminari liialt lähiminevikku suunatuks. «Liiga palju oldi minevikus, rääkides aastatel 1992 või 1994 tehtust, ning teenimatult vähe valgustati viimase aja sündmusi.» Lõhmus avaldas ka arvamust, et riiki tulnuks tutvustada heas mõttes agressiivsemalt.
Esmaspäeval pidas EBRD nõukogu ees plenaaristungil lühikese kõne ka rahandusminister Mart Opmann. Oma saksakeelses kõnes rõhutas minister jätkuvat majanduskasvu, ennustades selle suuruseks 1996. aastal 4,5%. Mainimist leidis ka Eesti valmisolek mahukaks koostööks Põhjamaade ja Euroopa Liiduga ning soov parandada suhteid Venemaaga.
Tänavu jaanuari lõpuks oli EBRD kiitnud heaks 17 investeeringut Eestisse kogusummas 149 miljonit eküüd. Sellest 74 miljonit läks erasektorisse ja 75 miljonit riiklikku sektorisse.
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga järgmine aastakoosolek on kavas pidada 1998. aasta aprillis Kiievis.
London