Jalgratas asendab linnas autot 14.05.1997
Eestis on registreeritud juba üle 400.000 sõiduauto. Peamiseks autostumisega võitlemise vahendiks on peetud olemasolevate teede laiendamist ja uute ühenduste rajamist. Linnades oleks üheks transpordiprobleemide leevendajaks jalgrataste aktiivsem kasutamine koos vastavate teede eraldamisega.
Paljude Lääneriikide linnades on tavaliseks vaatepilt, kus ontlikud ülikondades härrasmehed hommikul jalgrattaga tööle väntavad, vahel sõidu pealt koguni mobiiltelefoniga juttu puhudes. Sellist pilti on autor nautinud näiteks ka Washington DC-s, mis on muuseas ka ühe suurema riigiametnikest valgekraede kontsentratsiooniga linn USA-s. Üks tuttav ajas selles Tartust veidi väiksemas linnas tööleminekuks auto välja vaid juhul, kui vihmasadu hommikul väga tihe juhtus olema.
Kui suurtes miljonilinnades on auto kõrval peamiseks alternatiiviks hästi funktsioneeriv ühistransport, siis jalgrataste kasutamine tööl või koolis käimiseks õigustab end igati
väiksemates linnades,
kus läbitavad vahemaad pole liiga suured. Eestis nii suurt konglomeraati pole, kus oleks võimatu jalgrattaga kodust tööle või kooli sõitmist korraldada. Ka kohtades, kus rohke elanike arvuga satelliitlinn on töökohtadest kaugel, on jalgrataste kasutamine võimalik. Hollandis võib kohata pilti, kus suurte linnade tagamaal elajad jätavad auto eeslinnas spetsiaalsesse parklasse, kust võtavad oma jalgratta ja sõidavad linnasüdamesse tööle sellega. Sarnaselt ei peaks vastava korralduse puhul ka näiteks Elvast Tartus või Keilast Tallinnas tööle käies paljud autoga linna sisse sõitmagi. Nii avaneks ühtlasi neil, kes töölt koju jõudes ennast enam liigutada ei jõua, võimalus iga päev mingit kehalist koormust saada.
Selline korraldus eeldab, et jalgratturitele mõeldakse linna arengukava ja planeeringu koostamisel. Traditsiooniliseks jalgrataste kasutamise suurendajaks linnas on spetsiaalsete
jalgrattateede
mahamärkimine või rajamine. Eestis on kümmekond aastat seda ka katsetatud, kuid tehtud töö pole olnud piisavalt järjepidev ja kompleksne. Jalgratturite ohutuse tagamiseks on spetsiaalne jalgrattateede võrk aga väga oluline. Seni on jalgrattateedena linnades märgitud vaid katkendlikke lõike, mis ei moodusta tervikut. Tahes-tahtmata satub jalgrattur nii oma teekonna mõnedes lõikudes sõiduteele, jalgrattaga linnatänaval liiklemine nõuab aga mõningat kogemust ning loomulikult liikluseeskirjade tundmist. Nii võivad näiteks spetsiaalsel jalgrattateel end ohutult tundnud (ja valvsust kaotanud) lapsed enesele märkamata sattuda autoteele.
Teiseks oluliseks takistuseks jalgrataste massilise kasutamise teel on
turvaliste parkimiskohtade puudumine.
Uute hoonete (kaubanduskeskuste, pankade jms) rajamisel pööratakse tänases Eestis suurt tähelepanu autode parkimisvõimalustele; jalgratastele parkimisvõimaluste loomine planeerijatelt kahjuks sedavõrd suurt tähelepanu ei pälvi. On selge, et hea jalgrattateede võrgu olemasolu üksi veel neid massiliselt kasutama ei kutsu. Selleks, et kodust jalgrattaga tööle, kooli või kasvõi poodi minna, tahetakse olla kindlad, et jalgratast ka kuhugi ohutult jätta oleks.