Ukrainas otsustatakse tuumaenergia tulevik 05.12.2000
Tuumaenergiafirmade
tulevik paistab tume. Lääne-Euroopas ja USA-s ei peeta tuumaenergeetikat enam
ainumõeldavaks, odavaks ja ohutuks lahenduseks. Uute tuumajaamade ehitamist
praktiliselt enam ei toimu ja otsitakse aktiivselt võimalusi alternatiivsete
energiaallikate kasutuselevõtuks. Lääne mõjukas tuumatööstus otsib
ellujäämisvõimalusi, olles võtnud sihikule Ukraina ja teised Ida-Euroopa
riigid. Finantseerijad on üleminekumajandusega riikides uute energiaprojektide
rahastamisel ettevaatlikud kuni tuumaenergeetika roll ja staatus regioonis pole
lõplikult selge.
Suur Seitsmik (G7) sõlmis Ukrainaga 1995. aastal memorandumi, milles lubas finantseerida abi ja laenudega mahukat investeeringuteprogrammi. Ühe osana paketist asus Londonis baseeruv Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ette valmistama laenuprojekti kahe N.Liidu päevil alustatud Ukraina tuumaelektrijaama (Khmelnitski-2 ja Rivne-4, tuntud kui K2/R4) lõpuniehitamiseks. Pärast aastaid kestnud vaidlusi panga omanikriikide vahel ollakse jõudnud väga lähedal lõplikule otsusele laenu suhtes.
6. detsembril toimuv EBRD direktorite nõukogu hääletus K2/R4 projekti rahastamise küsimuses paneb väga pikaks ajaks paika energeetikasektori arengudünaamika kogu Euroopas. Euroopa Panga "jah"-sõna avaks uksed ja rahakraanid mõjukale Lääne-Euroopa tuumatööstusele Ida-Euroopas ja vähendaks huvi odavamate, ohutumate ja keskkonnasõbralikumate alternatiivide otsimiseks üleminekumajandusega riikides.
Ühtlasi oleks K2/R4 lõpuniehitamiseks antav laen suurim ja riskantseim laenuprojekt Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 10-aastases ajaloos. Panga poolt kokku kutsutud ekspertkomisjon tõdes oma 1997. aasta raportis: "K2/R4 ei ole majanduslikult tasuv projekt. Nende reaktorite lõpuniehitamise rahastamine poleks hetkel mõistlikem rakendus 1 miljardile USA dollarile." Ukraina nõudlus elektri järgi pidevalt vähenenud samas kui Khmelnitski ja Rivne tuumajaamade valmisehitamise projekti eeldatav maksumus on pidevalt kasvanud. Kui 1995. aastal tellitud Lahmeyer International analüüs pakkus projekti maksumuseks 871 miljonit USA dollarit, siis 1999. aastal Euroopa Investeerimispanga (EIB) analüüs hindas projekti maksumuseks vähemalt 1900 miljonit dollarit. Ukraina võime võetavat hiigellaenu tagasi maksta on küsitav, kuna riiklik energiakompanii suudab rahas koguda vaid ala 5% elektrimaksetest.
Kui EBRD-s niite tõmbavatel tööstusriikide valitsustel jätkuks julgust loobuda riskantse ja kalli projekti rahastamisest Ukrainas, avaks see tee alternatiivsete energiaallikate võidukäigule. Lääne-Euroopa valitsused ammu andnud märku valmisolekust investeerida Ukraina energeetikasektorisse - eelkõige maagaasil baseeruvate jaamade rajamisse ja energiasäästu. Ukraina uute tuumajaamade rahastamisest loobumine tähendaks finantseerijate ja doonorriikide suurenevat huvi alternatiivenergeetika projektidele arendamisele üleminekumajandusega riikides laiemalt, ka Eestis.
Isegi kui K2/R4 ehitataks lõpuni Lääne ekspertabi ja tehnoloogiatega, tuleks temast N.Liidu-aegsete ja tänaste Lääne tehnoloogiate hübriid. Moodustis, mida praegu Tshehhis Temelinis käivitatakse ning mille ohutuse kohta pole võimalik midagi ennustada - teisi selliseid tuumajaamu lihtsalt pole. Temelini jaama lõpuniehitamine läks esialgu planeeritud 1 miljardi dollari asemel lõppkokkuvõttes maksma 2,8 miljardit ning see valmis 5-aastase hilinemisega. Ukraina K2/R4 sarnase tehnoloogiaga Stendal'i tuumajaama ehitus endisel Ida-Saksamaal lõpetati kohe pärast Saksamaa taasühinemist, kuna seda peeti liiga ohtlikuks.
15. detsembril sulgetakse lõpuks ja lõplikult kurikuulus Tšernobõli tuumaelektrijaam, loodetavasti ei asendata teda teise sama ohtliku monstrumiga.