Hakka blogi jälgijaks - sisesta oma meiliaadress ja saad teated uutest juttudest siin
Email again:

Mis metsast saab? 14.11.2002

Roheline Värav, lehekülg 2
Print

Viimastel nädalatel on metsas kuumaks läinud. Lahemaa rahvuspargis jätkab ülbe metsaomanik raiet. Keskkonnaorganisatsioonid soovitavad keskkonnaministril tagasi astuda. Minister ütleb, et keskkonnakaitsjate hirmud on liialdatud.

Mets on eestlasele oluline - ta on meile keerulistel aegadel pakkunud varjumisvõimalust, hetkel teeb majanduslikult raskes olukorras olev metsaomanik metsa rahaks ja peletab ajutiselt rahamuret. Metsaga seonduv tekitab tugevaid emotsioone - meile ei meeldi raielank, mingit esteetilist naudingut ei paku piinlikult sirgetes ridades istutatud kuusik. Vastakaid tundeid tekitavad maanteedel vuravad või sadamates kõrguvad palgikoormad.

Eesti keskkonnaorganisatsioonid on mures parimate metsade kiire raiumise pärast. Metsafirmad kurdavad, et raiumist piiratakse ja plaanitav kaitsealuste metsade osakaal on põhjendamatult suur. Keskkonnakaitsjad näevad metsas ka teisi väärtusi peale palgi; ettevõtjad ei mõista võimalust, et raieküps mets võiks jääda kusagil üles töötamata. Metsa-teemat riigi poolt koordineeriv keskkonnaministeerium on oma seisukohtadega kusagil vahepeal. Pahatihti jääb koguni mulje, et kaldutakse pigem metsatööstuse poolele, rõhutades et raieküps mets tuleb rahaks teha ja seda ei tohiks takistada.

1990ndate keskpaik tõi metsandusse mitmeid muudatusi. Ühtäkki leebus metsade kasutust reguleeriv seadustik ja kadus aastakümneid Eesti metsades toimuval valvsat silma peal hoidnud metsavahtide institutsioon. Järelvalve metsas toimetajate üle anti keskkonnainspektsioonile, kelle töötaja satub erinevalt oma koduümbruse metsades pidevalt liikunud metsavahile metsa tunduvalt harvem. Linnakontoris istuv keskkonnainspektor saabub sageli röövraiet kontrollima väljakutse peale (viimatise Lahemaa röövraie avastasid Lahemaal matkanud Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi liikmed). Kuigi oma külas teatakse väga täpselt seda, kes, kus ja kuidas raiub, ei kiputa naabri peale "kaebama." Naabrile antakse seaduserikkumine andeks, kuna tal ju autole talvekummide ostmiseks raha vaja. Või oli vaja laps linna kooli saata.

Eestis mühab varimetsandus ehk metsa raiumine ja müük üht või teist seadust rikkudes. Kuigi on metsafirmasid, kelle jaoks on puidu legaalne ja dokumenteeritud päritolu saamas väga oluliseks, pole varimetsanduse probleemi tõsitust näiteks keskkonnaministeeriumis veel mõistetud. Keskkonnaorganisatsioonide ja edumeelsete metsameeste murest kantud ettepanekuid varimetsandusega tõsiselt tegeleda pole kuulda võetud. Pikas perspektiivis seab metsas toimuva kontrollimatus ning massiivne "puidu pesemine" ohtu puiduekspordi Eestist, kuna välisturgudel on puidu legaalne päritolu ja keskkonnaga arvestav tootmine saamas väga oluliseks.

Metsal on väärtusi, mida me oma igapäevases kiires toimetamises märkama ei kipu. Looduslik mets on ilus, seal on tore seeni korjata ja perega jalutada. Need on väärtused, mida on raske rahanumbritesse panna, kuid see ei tee neid vähemolulisemaks kui metsa väärtus näiteks paberi toorainena. Euroopa mastaabis on Eesti loodusliku ilmega metsamassiivid (nagu ka rabad ja veel suhteliselt puutumatu rannajoon) väga olulised rikkused. Mets on hinnaliseks väärtuseks juba praegu ning seda enam saab inimtegevusest rikkumata loodus meie strateegiliseks trumbiks aastakümnete pärast. Nähkem siis metsapuus rohkemat kui sadamas tihumeetrist saadavat hinda.