Riiklik arengukava – Eesti harjutus euroeluks 13.02.2003
Roheline Värav,
lehekülg 2
Eestis vorbitakse pidevalt uhkete nimedega
arengukavasid, strateegiaid ja poliitikaid. Riiklik Arengukava aastateks
2004-2006 on üks paljudest. Aga kui enamus arengukavasid Eesti arengule suuri
jälgi ei jäta, siis Riiklik Arengukava teeb seda kindlasti, kuna see on
kirjutatud Euroopa Liidu abimiljardite kasutamise suunamiseks.
Kõikvõimalikke riikliku tasandi arengukavasid,
strateegiaid ja poliitikaid on Eestis tänaseks valminud sedavõrd palju, et ka
asjaga rohkem seotud inimestel pole neis orienteerumine väga lihtne. Paari
nädala jooksul on lõplikult valmimas Riiklik Arengukava aastateks 2004-2006.
Selle arengukava alusel kavandatavate tegevuste keskkonna-, sotsiaalne- ja
majanduslik mõju Eestile saab olema märkimisväärne. Võrdluseks on suur osa
teistest uhkete nimedega Eesti tulevikuplaane keskkonnaseisundi suhtes
neutraalsed, sest neis ettenähtud tegevuste rahastamine pole enamasti tagatud
ning nende alusel ei jõuta midagi märkimisväärset korda saata. Riiklik
Arengukava on ses osas erandlik - ta ongi koostatud ainult Euroopa Liidu
rahaabi suunamiseks Eestis ning mõjutab seega suuresti meie reaalset elu ja
Eesti tulevikku.
Eksitav nimi
Riikliku Arengukava nimi on tegelikult eksitav,
sest selle paarisajaleheküljelise dokumendi näol pole tegemist kõikehõlmava
nägemusega riigi arengust lähiaastatel. Vastupidi, eksitava nime taga on
tegelikult kitsas kava ühe osa euroraha kanaliseerimiseks Eestis pooleteise
aasta vältel - 2004. aasta maist (ehk võimalikust liitumisest EL-iga) kuni
2006. aasta lõpuni. Väljaspool Euroopa Liidu finantseeritavaid projekte ei
suuna Riiklik Arengukava mingeid muid tegevusi ega rahasid.
Maailmaajalooliselt pole juba 2001. aasta teisest
poolest Eestis ettevalmistatavas Riiklikus Arengukavas 2004-2006 midagi erilist
- tegu on rangelt piiritletud raamkavaga, mida iga Euroopa Liidu liikmesriik
kord mõne aasta tagant kohustuslikus korras koostab. Oluline on sooritatav
harjutus Eesti jaoks - nii selle koostaise kui rakendamise kvaliteedist sõltub
suuresti meie majandusareng lähiaastatel. Kui kusagil mainitakse rahasummasid,
mis Euroopa Liit Eestile liitumise järel ette on näinud, siis on tegu vaid
võimalusega - kui me kvaliteetseid ja veenvaid rahataotlusi ei suuda koostada,
siis kulutatakse see raha kusagil mujal. Oluline on, et me ei kasutaks
ahvatlevaid abimiljoneid keskkonnaohtlikele projektidele, mille negatiivseid
tagajärgi tulevikus lahendama peaksime hakkama.
Võimalikud keskkonnamõjud
Riiklik Arengukava täpsustab tegevusi, millisteks
on võimalik aastail 2004-2006 Euroopa Liidu abifondide (täpsemalt vaid Struktuurifondide) toetust kasutada.
Toetatavad sektorid haaravad põllumajandusliku tootmise, transpordi, energeetika,
kohaliku ettevõtluse toetamise, turismi arendamise jt sektorid, mil oluline
keskkonnamõju. Kuigi toetatavate tegevuste seas on ka investeeringud
keskkonnakaitselisse infrastruktuuri, võivad teistesse sektoritesse tehtavate
abisüstide negatiivsed keskkonnamõjud nullida keskkonnaprojektidest saadava
positiivse efekti. Transpordisektori abiprojektid kipuvad toetama enamasti
kallist ja ebasäästlikku autotransporti (ja kliimamuutusi põhjustavat
fossiilsete kütuste põletamist), on oht algavate põllumajandusprojektide suund
põllumajandustootmise keskkonnaohtlikule intensiivistumisele.
Õnneks tehti uudse nähtusena Riiklikule
Arengukavale strateegiline keskkonnamõjude hinnang, mille eesmärgiks oli
kaaluda arengukava rakendumise peamisi mõjusid Eesti keskkonnaseisundile.
Selline ulatusliku poliitika mõjuhinnang oli Eesti oludes üks esimesi ning ilma
keskkonnaorganisatsioonide aktiivse sekkumiseta oleks selle tulem ilmselt
suhteliselt kesiseks jäänud. Aastateks 2007-2013 koostab Eesti uue Riikliku
Arengukava; loodetavasti on kõik osapooled tolleks hetkeks praegusest
protsessist piisavalt õppinud, et uuest kavast saaks ühiskonnas laialdast
toetust leidev ning tunnustatud visioon.