Eesti Roheline liikumine 28.02.2003
Lehed ja tähed 2003,
lehekülg 76-77
Kes just igapäevaselt Eesti
keskkonnamaastikult toimuvat ei jälgi, oskab Eesti Rohelist Liikumist siduda
peamiselt 1980ndate lõpu fosforiidisõja ning tollase poliitilise
protestiliikumisega. Eesti Roheline Liikumine asub 2003. aastal tähistama oma
15. sünnipäeva ning on leidnud oma selge nišši Eesti keskkonnaliikumises -
"keskkonnavälised" teemad nagu planeeringud, tarbimine, transport ja
energeetika.
2002. aasta oli Eesti Rohelise Liikumise jaoks mitmete uute tegevuste
alustamise aastaks. Koostöös teiste Eesti suuremate
keskkonnaorganisatsioonidega jõuti aasta algul Eesti Keskkonnaühenduste Koja
(EKO) asutamiseni ning oldi aasta teisel poolel EKO sekretariaadiks. Eesti
Rohelise Liikumise aastatepikkune töö illegaalse metsaäri tõstatamisel Eesti
metsanduse keskse probleemina jõudis 2002. aastal tänu Lahemaa röövraiete
meediakajastuse avalikkuse teadvusesse. Praktilise panusena metsanduse
arendamisse alustas ERL metsanduse audiitorite praktilise koolitusega. Eesti
liitumisprotsess Euroopa Liiduga sundis ka meid üha rohkem selle võimalikke
keskkonnamõjusid vaagima; ERL lõi kaasa mitmete vastavate arengukavade ja
strateegiate (Riiklik Arengukava, ISPA strateegiad) kommenteerimisel ning tegi
Eesti keskkonnaprobleemide selgitamiseks rohkem kui eales varem lobbytööd Brüsselis. 2002. aasta kulges
ka ERL esimese kohtuvaidluse tähe all - kaebasime kohtusse
majandusministeeriumi, kuna see jättis hindamata põlevkivienergeetika
tegevuskava keskkonnamõjud.
Lisaks oli 2002. aasta Eesti Rohelise Liikumise kui organisatsiooni
jaoks mitmeski mõttes eriliseks. Uuendati juhatust, palgati uus tegevdirektor,
määratleti organisatsiooni lühi- ja pikaajalised eesmärgid, sõnastati oma
keskkonnapoliitika, võeti kasutusele uus logo. Ehk kokkuvõtvalt: Eesti Roheline
Liikumine on seadnud end tänastele oludele paremini vastavaks ning on valmis
uuteks väljakutseteks.
ERL
2003. aasta olulisemad tegevusvaldkonnad
Kuna klassikalise looduskaitsega tegeleb Eestis arvukalt
valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone, on Eesti Roheline Liikumine neist
keskendunud peamiselt vaid metsakaitsega
seonduvatele küsimustele. Kindlasti jätkame koostööd valitsusasutuste ning
parlamendiga, et Eestis lokkav varimetsandus kontrolli alla saada.
Mittetulundusühingu Eesti FSC Töögrupp liikmena toetame FSC
metsasertifitseemise arengut Eestis ning ergutame heade äritavade rakendamist
Eesti metsatööstuses.
Koostöös Läti ja Leedu sõsarorganisatsioonidega saab 2003. aastal
täishoo planeeringute jälgimise projekt
Eestis. Kavas on silm peal hoida suurema võimaliku keskkonnamõjuga detail- ja
üldplaneeringutel üle Eesti. Et nimetatud projekti võimalused on piiratud,
keskendutakse peamiselt (aga mitte ainult) planeeringutele rannaaladel ning
saartel. Kaunis ja veel suhteliselt puutumatu rannajoon on Euroopa kontekstis
Eesti oluliseks eripäraks ja rikkuseks ning selle säilitamine peaks olema riigi
oluliseks prioriteediks. Viimased valusad näited pankrannikute lõhkumisest
näitavad ilmekalt kinnisvaraarendajate suurenevat survet rannaaladele. Jälgides
ja kommenteerides rannaalade kasutuse planeerimist, loodab Eesti Roheline
Liikumine seal halvimat ära hoida.
Raiskava tarbimisühiskonna kritiseerimine ja säästlike tarbimisharjumuste propageerimine on valdkonnad, millega
Eestis seni suhteliselt vähe tegeletud. Leviv tarbimishullus ja kasvavad
prügimäed viitavad vajadusele vasturünnakuks ning ERL jaoks saab säästva
tarbimise teema lähiaastatel üheks olulisemaks tegevusvaldkonnaks. Oleme
selleks juba alustanud koostööd ÜRO Keskkonnaprogrammiga (UNEP) ning loodame
jõuda mõistliku tarbimise arendamisest huvitatud osapooltega 2003. aastal
säästva tarbimise koalitsiooni loomisele. Koalitsiooni ideeks on kolmanda
sektori, kaupmeeste ning asjassepuutuvate valitsusasutuste koostöös säästvama
tarbimismudeli saavutamine Eestis.
Transpordisektor on üks Eesti
valulapsi: transiitkaubanduse kui majanduskasvu kiidetud tagaja kõrval on see
üks suurimaid keskkonnareostajaid Eestis. Eesti Rohelise Liikumise
transporditöörühmal tegevust 2003. aastal jätkub; peamiselt keskendume raudtee
reisijateveo väljavaadete uurimisele ning autokesksele linnatranspordile
alternatiivide pakkumisele. Eelmise linnavalitsuse algatatud Tallinna massiivne
teedearendus suurendab linlaste sõltuvust autost ning see pole kindlasti ei
keskkonnasõbralik ega säästlik. Jalgratta ning muu kergtranspordi
propageerimist ning inimkeskset linnaruumi arendamist kavatseb ERL jätkata nii Tartus kui
Tallinnas. Maailmapanga ja Euroopa Liidu abifondi ISPA toetatavad
maanteearendusprojektid on samuti autokeskse transpordipoliitika viljad ning on
jätkuvalt Eesti Rohelise Liikumise huviorbiidis. Maikuu teisel nädalavahetusel
saab toimuma arvult neljateistkümnes suur roheliste rattaretk, mille rõhk saab
senisest enam olema keskkonnakasvatuslik.