Peep Mardiste

Keskkonnasõbralikkus algab lihtsatest asjadest 28.05.2003

Eesti Roheline Liikumine (ERL) on teinud eestlastest Euroopa tulevikukonvendi liikmetele pöördumise, milles palutakse senisest enam pöörata tähelepanu keskkonnakaitse ja säästva arengu küsimustele. Miks?

Euroopa Liidu alusdokumentidesse jõudis säästva arengu idee tegelikult alles kuue aasta eest, aga kahjuks soovib tulevikukonvent vastavaid sätteid juba lahjendada. See on ilmselge näide sellest, et keskkonnahoid on paljude silmis tüütuks takistuseks segamatule majandusarengule.

Millised on uue Euroopa alusdokumentides olevad puudujäägid?

Hetkel on kõige kriitilisem tuumaenergeetika tuleviku teema ELi põhiseaduses. 1957. aastast kehtib Euroopa tuumaenergia ehk Euratomi lepe. Selle sisu ja vorm pole poolsajandi jooksul karvavõrdki muutunud ja nii on endiselt ELi eksistentsi üheks keskseks eesmärgiks tuumaenergeetika igakülgne toetamine ja arendamine.

Tulevikukonvent ei soovi seda ajast ja arust lepingut muuta. Meie kindel veendumus on, et Euratom tuleb laiali saata ja asuda tõsiselt arendama keskkonnasõbralikku taastuvatel energiaallikatel baseeruvat energeetikat.

Kas Eesti kontekstis saab üldse säästvast arengust rääkida? Meile on omased ju mittesäästlikud harjumused, nagu näiteks autokultus.

Eesti on kahjuks hoolega korranud arvukaid vigu, mida lääneriigid on oma arengus teinud, ja nii oleme üles ehitanud mõttetul tarbimiskasvul põhineva riigi.

Täna muigame, kui Hollandis taastatakse põllumaadel tehislikult soid, kuid kaugel pole aeg, kus võime oma tänase mõtlematu käitumise tõttu samasugust kallist vigade parandust harrastada.

Autokultus on illustratiivseks näiteks ebasäästlikust arengust ja läänes tehtud vigade üksühesest kordamisest. Inimsõbraliku linnakeskkonna loomise asemel autokasutaja huvidest lähtuv linnaruumi planeerimine tekitab arvukalt keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme, mida oleks lihtsam vältida kui hiljem kompenseerida.

Mis muutub seoses Eesti astumisega ELi?

ELi abiraha osas peaks kõigepealt toimuma põhimõtteline muutus, et raha kasutusvaldkondade üle võimaldataks otsuseid langetada Eestil endal. Täna saame küll kasutada euroraha näiteks transpordisektori arendamiseks, kuid seal on meie käed seotud, sest EL ei luba ISPA fondi abi kasutada ühistranspordi arendamiseks linnades, jalgrattateede infrastruktuurile või muudele keskkonna- ja inimsõbralikele lahendustele.

Abimiljonid ei peaks minema mitte niivõrd asfaldisse, kuivõrd inimressursi arendamiseks. Kvaliteetse hariduse tagamine kõigile soovijatele, sündimuse kasvu toetamine ning töötuse, tõrjutuse ja narkomaania vähendamine on tegevused, kus üksikud killustatud väikeprojektid ei too muutust. Paraku on lihtsam küsida abiraha järjekordse maanteejupi kordategemiseks.

Millega tuleks meil keskkonnakaitse seisukohalt kohe täna tegeleda?

Sarnaselt Põhjamaadega on EL Eesti keskkonnaprojekte märkimisväärselt rahastanud. Näiteks reovee käitlemine ja prügimajandus on seetõttu olulise arengutõuke saanud.

Klassikaline looduskaitse on seevastu valdkonnaks, mis nii suurt tähelepanu pole saanud, ja see peaks muutuma. Meie suhteliselt puutumatu loodus on kahtlemata üks suuremaid väärtusi, mida meil ELi kaasa on võtta.

Samuti investeeritakse keskkonnaharidusse vähe. Nii matamegi jätkuvalt sadu miljoneid kroone prügilate rajamisse, selle asemel et keskkonnateadlikkuse tõstmise kaudu probleeme ennetada.

Kelle ülesanne peaks olema kodanike harimine?

See on nii ulatuslik valdkond, et siin jätkub kõigile tööd. Juba kodust, lasteaiast ja koolist peaks igaüks kaasa saama keskkonnahoidliku ellusuhtumise ja kujundama säästliku tarbimisharjumuse.

Me peame hakkama nägema oma igapäevase toimetamise mõjusid keskkonnale. Peaksime eelistama poeriiuli ees valikut tehes näiteks kodumaist kanaliha USAst imporditule, sest viimase Eestisse transportimisega kaasneb märgatavalt suurem negatiivne keskkonnamõju.

ERL alustas mai keskel loodussõbraliku toote kampaaniat suurtes toidupoodides, aidates riiulitel eraldi esile tuua ökomärki omavad kaubad, mida keskkonnast hooliv ostja peaks eelistama. Meie igapäevased ostuotsused jätavad jälje loodusesse ja meist igaühe võimuses on seda negatiivset mõju vähendada.

Kui kaua läheb Eestil aega, et jõuda keskkonnateadlikus käitumises Lääne-Euroopa tasemele?

Hetkel pole liigseks optimismiks põhjust. Keskkonnakaitse ja säästva arengu ideed murdsid 1990ndatel tugevalt suurde poliitikasse. Täna on hoog mõneti pärsitud ja oma rolli mängib selles rahvusvahelist ühistegevust lõhkuv USA keskkonnavaenulik vabariiklaste administratsioon.

EL on keskkonnaküsimustes maailmaareenil õnneks progressiivsete riikide eestvedajaks ja Eestile sellega heaks eeskujuks. Meie ettevõtete restruktureerimine ELi karmide keskkonnanõuete täitmiseks on küll kallis, aga suhteliselt lihtne ettevõtmine.

Eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmine seevastu saab olema keeruline, aga mitte lootusetu. Sa ju ometi ei pese hambaid jooksva vee all? Viid ikka vanad patareid spetsiaalsesse kogumiskohta? Keskkonnasõbralikkus algab lihtsatest asjadest.