Mida arvata Maailma Kaubandusorganisatsiooni mõjust keskkonnale? 15.10.2003
Ann Marvet (Eesti Looduse peatoimetaja): Mida arvata Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) mõjust keskkonnale?
1995. aastal asutatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO)
kritiseeritakse eelkõige tema suletuse ja arengumaadest liikmesriikide
ebavõrdse kohtlemise pärast. Sel põhjusel kukkus läbi ka tänavu 10.–14.
septembril Mehhiko kuurortlinnas Cancunis peetud järjekordne WTO
tippkohtumine. Peale selle sekkub WTO üha enam keskkonnapoliitikasse,
kuigi tal puudub selleks mandaat ja pädevus. Seetõttu sattus WTO äsjasel
tippkohtumisel peale globaliseerumisvastaste ka keskkonnakaitsjate
terava kriitika alla.
WTO on läbirääkimistel rahvusvaheliste kaubandusreeglite üle
tähelepanu alla võtnud need rahvusvahelised keskkonnalepingud, millel on
kokkupuude kaubandusega. WTO sekkumine juba jõustunud
keskkonnalepingute tõlgendamisse ja ellurakendamisse on paljudele
keskkonnakaitsjaile ohu märk. Keskkonnaorganisatsioonid soovitavad selle
asemel lõpetada WTO raames igasugune keskkonnalepingute arutelu. Ühtsed
ja eranditeta kaubandusreeglid on juba iseenesest keskkonnavaenulikud,
sest ei luba edumeelsematel riikidel kehtestada näiteks looduskeskkonna
säästmiseks impordipiiranguid.
On mitu rahvusvahelist keskkonnakaitsekonventsiooni, mis seavad
vabale kaubavahetusele teatud piiranguid keskkonnakaitse tõttu, näiteks:
- Montreali protokoll – keelustab osoonikihti kahjustavate
klooriühendite tootmise ja ekspordi;
- Baseli konventsioon – korraldab rahvusvahelist ohtlike
jäätmetega kauplemist;
- CITES-i konventsioon – piirab kauplemist haruldaste liikidega;
- Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll – reguleerib
kaubandust geneetiliselt muundatud organismidega.
Kuna paljude valitsuste arvates piiravad keskkonnakaitse
kokkulepped kaubavahetust, siis on WTO raames hakatud otsima võimalusi
nõrgendada neid keskkonnalepingute klausleid, mis puudutavad kaubandust.
Mõistlikum alternatiiv oleks, kui WTO asemel arutataks kaubanduse ja
keskkonnakaitse suhteid demokraatlikuma ja pädevama organisatsiooni,
näiteks ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) juhendusel.