Peep Mardiste

EKO dessant Brüsselisse 23.12.2004

Euroopa Liidu liikmesriigina saab ka Eesti reaalsuseks see, et umbes 80% ulatuses lähtub meil vastuvõetav seadusandlus Brüsselis keskselt kokku lepitust. Riigikogu rolliks jääb tehniliselt üle võtta Euroopa Liidu direktiividesse kirjutatu ning tegeleda marginaalsete siseriiklike küsimustega. Siit saab selgeks, et kui on soovi Eesti keskkonnapoliitika suundumusi mõjutada, tuleb tunda Brüsseli seaduseloojaid ja -protsessi.

Meie Brüsselis-käigu taust on see, et ma käin ise Eesti Rohelise Liikumise eri projektide raames päris tihti Brüsselis keskkonna-asja ajamas, aga teiste Eesti keskkonnaorganisatsioonidega on vaevaline EL-suunalist ühisrinnet moodustada, sest Brüsseli labürintide tundjaid napib. Õnneks leidsime aga arvuka Brüsseli-külastuse jaoks raha: nimelt on igal Europarlamendi saadikul aastas võimalik parlamendi raha eest Brüsselisse kutsuda kuni 90 külalist ja me ei jätnud võimalust kasutamata. Oktoobris Brüsselis endise keskkonnaministri Andres Tarandiga rääkides selgus, et ta pole oma 2004. aasta külastajate “kvooti” täitnud ja nii ma Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) grupi külastuse välja pakkusingi. Programmi koostamine ja kohtumiste kokkuleppimine jäi minu õlgadele, mis arvukaid varasemaid kontakte ära kasutades õnnestus päris hästi.

6.-7. detsembril 2004 olimegi 21 keskkonnakaitsjaga Brüsselis: lisaks EKO liikmesorganisatsioonidele olime kaasa palunud ka Eesti Looduskaitse Seltsi esindaja (kokku oli esindatud 11 organisatsiooni). Programmi olin kokku pannud tiheda, sest kaks päeva lähevad suures linnas kiiresti ja puhata saab kodus ka. Kaks kohtumist pidasime Europarlamendis: ühe sotsiaaldemokraatide Andres Tarandi ja Toomas-Hendrik Ilvesega ja teise Soome rohelise Satu Hassi’ga. Ilves rääkis pikalt ja vaimustunult oma äsjasest reisist valimiste-järgsesse Ukrainasse, Tarand kirjeldas parlamendi töökorraldust ja oma tegevust tööstuse- ja keskkonnakomisjonides.

Pea 2-tunnine kohtumine Eesti alalises esinduses EL juures oli vast kõige infomahukam. Mõlemad meie keskkonnaatasheed Signe Ohakas ja Aare Sirendi kirjeldasid üksikasjaliselt, kuidas nad Eesti valitsuse esindajatena Brüsselis Euroopa Liidu Nõukogus päevast päeva teiste riikide esindajatega uute seaduseelnõude detailide üle vaidlevad. Juhendid Eesti seisukohtadest saavad Signe ja Aare keskkonnaministeeriumist ja siitkaudu on Eesti vabaühendustel kõige lihtsam Euroopa Liidu Nõukogu aruteludesse oma seisukohti sisestada.

Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas oli Barroso 25-liikmelise komisjoniga uues ametis saanud olla 2 nädalat, kui teda komisjoni renoveeritud peamajas Berlyamont juba külastasime. Teemadeks Euroopa Komisjoni roll ja prioriteedid järgmiseks 5 aastaks ja muidugi Kallase enda töövaldkond: administratiivne reform, audit ja korruptsioonivastane võitlus. Euroopa Komisjon annab oma seisukoha igale Euroopa Liidu direktiivile ja määrusele ja keskkonnaküsimustes õnnestub meil loodetavasti ka Kallase kabinetiga koostööd teha.

Kokkusaamine Euroopa Komisjoni keskkonnakaitse peadirektoraadis (DG Environment) oli meist enamikule kõige põnevam. Nii looduskaitse osakonna juhi Nicholas Hanley kui Eestiga tegeleva spetsialisti Ilona Jepsena’ga oli juttu peamiselt Natura 2000 loodusalade võrgustikust. Kuna Eestis on Natura alade lõplik ulatus veel segane, siis oli julgustav kuulda Euroopa Komisjoni seisukohta, et liikmesriikidel hoitakse väga hoolikalt silma peal ja ei lasta ka majandusarengu põhjendusel ilmaasjata kaitseväärtusega loodusalasid rikkuda.

Brüsselis kontorit omavate rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonide koostöövõrgustikku Roheline 9 (Green 9) tegevusest rääkis Euroopa Maa Sõprade (Friends of the Earth Europe) direktor Martin Rocholl. Jutuks olid nii vabaühenduste tegevus kui ka hetke kuumemad keskkonnadebatid (nagu kemikaalide direktiiv REACH ja Kyoto-järgne kliimapoliitika). Erik Wesselius tutvustas lisaks Brüsseli lobby-maastikku, kus igapäevaselt üritab Euroopa Liidu poliitikat oma huvides mõjutada ligi üle 10.000 suurfirmade lobisti.