Uus riiklik arengukava algatati kabinetivaikuses 01.03.2005
Euroopa Liit koostab oma ühiseelarvet 7-aastaste
perioodide kaupa. Et järgmisel eelarveperioodil (2007-2013) erinevateks
eurotoetusteks abikõlbulik olla, on ka Eesti alustanud vastavate riiklike
kavade koostamist.
Sarnase programmi
koostamise kogemus on värskelt olemas aastateks 2004-2006 tehtud Riikliku
Arengukava (RAK) näol. Paljud vabaühendused identifitseeriti toona RAK
protsessi sotsiaalsete partneritena, kuid unustati rahandusministeeriumi
juhitud kaootilise protsessi käigus peatselt.
Järgmise
eelarveperioodi (euroslängis programmperioodi) dokumentide ettevalmistamine
käib suure hooga kogu 2005. aasta ja 2006.a. alguse. Möödunud RAK protsessi
vigadest õppinud vabaühendused aktiviseerusid varakult; esimesed kirjad sooviga
protsessi kaasatud saada läksid liikvele oktoobris 2004. Et sisulist vastust ei
saadud, koostati 6 katusorganisatsiooni (sh EMSL) mahukas ühispöördumine
konkreetsete ettepanekutega kaasamise korraldamise osas jõulude eel, aga
sellele pole rahandusministeerium ka vaatamata korduvatele meeldetuletustele
seni vastanud. Programmeerimise protsess loomulikult samal ajal käib, senimaani
aga vabaühenduste jaoks kinniste uste taga.
Mida
vabaühendused uue programmperioodiga seoses soovivad? Esmalt muidugi
läbipaistvat ja avatud protsessi. Läbi peaks saama ajad, mil ametnikud treivad
kabinetivaikuses olulisi tulevikustrateegiaid, millest informeeritakse
avalikkust sedavõrd hilises staadiumis, kus plaanides midagi sisuliselt enam
muuta ei saa. Vabaühendused soovivad võimalust oma ekspertidega kaasa lüüa
kõigis uue programmperioodi töörühmades, sh keskses metoodilises töörühmas.
Kogu protsessi juhtiv rahandusministeerium peab haarama kaasamisel ja
informeerimisel initsiatiivi ning mitte lükkama kogu vastutust
haruministeeriumitele.
