Euroliidu uus eelarve - mis keskkonnale? 15.02.2006
Novembris-detsembris
2005 tõusis Eesti meedia ja avalikkuse jaoks üheks keskseks kõneaineks Euroopa
Liidu eelarvevaidlus. Meie meedia kajastas seda peamiselt kui pisikese Eesti
heroilist võitlust suurte pahalaste vastu, kes meile piisavalt raha ei taha
kinkida. Keskkonnaorganisatsioonid üle Euroopa püüdsid samas tagada, et
eelarvega ebasäästvat ja liigse keskkonnakoormusega arenguteed ei sillutataks.
Euroopa Liit teeb
oma eelarvet korraga kohe 7 aastaks ja kuna sellega peavad nõus olema kõigi
liikmesriikide valitsused, on vaidlused alati äärmiselt tulised ja
läbirääkimised keerukad. Oma huve kaitsevad ka kõikvõimalikud lobbygrupid
ja nii on ka ERL parterite jaoks erinevatest koostöövõrgustikest olnud kiired
kuud. Keskkonnakaitsega seonduvalt on Euroopa Liidu eelarvega seonduvalt
keskendutud kahele valdkonnale: põllumajandus ja transport.
Põllumajandus
võtab EL
eelarvest kolmandiku ja see on väga suur summa. Põllumajandusse suunatavat abi
saab kasutada nii põllumajandustootmiseks kui maaelu arendamiseks.
Keskkonnakaitsjad on soovitanud raha suunata pigem maaelu arendamiseks, kahjuks
pole see muutus olnud piisavalt kiire. Põllumajandustootmine Euroopas on suure
negatiivse keskkonnamõjuga: põldudel ja farmides kasutatakse massiliselt
kõikvõimalikke kemikaale, mis ohustavad nii põhjavett kui inimese tervist.
Samas soositakse Euroopa jaoks ebavajalike suurte tootmismahtude säilitamist
selle asemel, et tagada vaid eurooplaste vajaduste katmine. Nii ekspordib
Euroopa Liit (nagu ka USA) eelarvest doteeritud hindadega põllumajandustooteid
vaestesse arengumaadesse, suretades nii sealset põllumajandust. Selline
käitumine on ebaaus ja pigem suurendab kui vähendab näljahäda.
Niisiis tuleks
Euroopa Liidu ühise eelarve vahendeid kasutada pigem maaelu arendamiseks ning
alternatiivsete töökohtade loomiseks maapiirkondades. Detsembris Euroopa Liidus
kokku lepitud üleliiduline eelarve aastaiks 2007-2013 paraku jätkab intensiivse
põllumajanduse toetamist, rikastades sellega üksikuid suuri toiduainetööstusi
ning suurendades survet looduskeskkonnale.
Euroopa Liidu
eelarvest kolmandik kulub vaesemate piirkondade arendamiseks, et nende
majanduslik jõukus kiirelt kasvaks. Investeeringud infrastruktuuriobjektidesse,
sh
transporti
on siin üheks
võimaluseks. Kui Euroopa Liit on viimasel aastakümnel transpordi-raha suunanud
eeskätt keskkonnavaenulikku teede-ehitusse, siis nüüd on õnneks võimalus loodud
ka näiteks linnasisesesse ühistransporti investeerimiseks. Nüüd tuleb meil
endil valvel olla, et valitsus Euroopa Liidu transpordi-abi
keskkonnavaenulikesse projektidesse ei mataks. Saaremaa silla idee on üheks
näiteks, kus valitsusel võib tekkida kiusatus mitmeid miljardeid kroone Euroopa
maksumaksja raha tarbetult tuulde lasta. Euroopaliku kiire rongiühenduse
tagamine Eesti suuremate linnade vahel oleks sillaga võrreldes oluliselt
vajalikum ja keskkonnasõbralikum investeering. Ka linnasisene ühistransport on
viimase aastakümne virelenud rahapuuduses ning Euroopa Liidu
struktuurifondidest saaks siin aastail 2007-2013 tuua nähtava positiivse
muutuse.
Keskkonnainvesteeringud
peamiselt
reoveekäitlusse ning prügimajandusse jätkuvad ka uues Euroopa Liidu eelarves.
Siiski on keskkonnainvesteeringute ulatus ebaselge ja on oht, et see võib
mitmetes piirkondades senisega võrreldes väheneda. Nimelt pidid vaesemad
liikmesriigid seni Ühtekuuluvusfondi abist kulutama transpordi ja
keskkonnakaitse infrastruktuurile võrdsed summad, kuid nüüd pole vahekord enam
fikseeritud. Poola valitsus plaanib näiteks 80% vastavatest vahenditest
kulutada transpordile (peamiselt uute kiirteede ehitamisele!) ning
keskkonnakaitseks jääb vähe raha.
Oluline on, et
raha jaguks senisest enam väiksemate projektide rahastamiseks ning et
tähelepanu keskmes poleks mitte tagajärgede, vaid probleemide tekkepõhjustega
tegelemine (jäätmetekke vähendamine, mitte prügilaehitus). Samuti on oluline,
et abikõlblikeks saaksid ja leviksid alternatiivsed keskkonnahoidlikumad
lahendused, nagu ökoloogilised puhastid seniste betoon-metall tavalahenduste
asemel, kuna viimaste ülalpidamiskulud on omavalitsustele sageli ülejõu käivalt
suured.
Kahjuks ei
mainita vaatamata paljude keskkonnaorganisatsioonide ühistele pingutustele
2007-2013 eelarves sõnagagi Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Ka
keskkonnaprogrammi Life tulevik on ebaselge.
