Eesti euroraha planeerimisel teistest maas 01.07.2006
Eesti kontekstis on ühenduste seas hetkel
käimasolevast Euroopa Liidu tulevaste struktuurivahendite planeerimisest ja
riigi eelarvestrateegia protsessidest päris palju juttu olnud, vähem teame
mujal toimuvast. Tegelikult määratakse hetkel kõigis Euroopa Liidu
liikmesriikides 2007-2013 aastate ühiseelarve kulutuste kasutusvaldkondi.
Meiega sarnaselt
on hetkel kõik Euroopa Liidu uued liikmed alles esmakordselt tegelemas euroabi
kasutamise planeerimisega nii pikaks perioodiks (2007-2013). Kõik koostavad
struktuurivahendite kasutamise strateegilise raamistiku ja seejärel abi
kasutamist konkretiseerivad valdkondlikud rakenduskavad. Ida-Euroopa uutest
liikmesriikidest puuduvad tegelikult vaid Eestil ja Lätil eelnevalt
valdkondlike rakenduskavade koostamise kogemused: aastateks 2004-2006
koostasime meie Riiklikud Arengukavad ja trobikonna meetmeid nende
rakendamiseks; teised uued liikmesriigid koostasid juba toona omale
valdkondlikud rakenduskavad.
Kui võrrelda Ida-Euroopa
uusi liikmesriike nende edenemises 2007-2013 programmeerimisprotsessis, siis on
teised Eestist ajagraafikus üldiselt ees. Juba aastate eest oli teada, et 2006.
aasta lõpuks tuleb oma taustadokumendid struktuurivahendite kasutamiseks valmis
saada. Kuigi viimase detailini lihvitud juhiseid Euroopa Liidu tasandil siis
veel polnud, alustas enamik uusi liikmesriike oma ettevalmistusi 2004 teises
pooles või 2005 algul. Eesti seevastu alustas struktuurivahendite
ettevalmistustega alles 2005. aasta sügisel. Juba siis süüdistasid Eesti
kodanikuühendused valitsust protsessi alguse venitamises ja ennustasid
eesootavat hullumeelset tormamist. Täpselt nii on ka läinud – protsessi
tähtajad järjest kukuvad ja partnerite-poolne sisuline panustamine seetõttu
väga raske.
Vaatamata
sellele, et teistes uutes liikmesriikides struktuurifondide kasutamiseks
aastail 2007-2013 ettevalmistused varem algasid ja parteritel seega lihtsam
osaleda, kurdavad kodanikuühendused kõikjal, et nende ettepanekutega
arvestatakse liialt vähe. Kõige pretsedenditum olukord valitseb Slovakkias, kus
valitsusepoolne partnerlusprintsiibi täielik eiramine programmeerimisprotsess
ajas suhted väga teravaks. 2005 detsembri algul ei jäänud ühendustel muud üle,
kui meediakära saatel külmutada igasugune omapoolne osalus kogu protsessis ning
asuda boikoteerima ka 2004-2006 perioodiks loodud struktuurivahendite juhtimist
ja seiret korraldavaid riiklikke komisjone, kus ühenduste esindajad seni olid
osalenud.
Erinevate
valdkondade kodanikuühendused esitasid valitsusele 15 konkreetset eeltingimust,
ilma milleta ei saa pidada struktuurivahendite planeerimist avatud ja kaasavaks
lugeda. Olukorra tõsidusest annab aimu fakt, et boikoti taga polnud mitte
üksikud ühendused, vaid sellega ühines koguni 17 valdkondlikku ühenduste
riiklikku platvormi! Paralleelselt Slovakkia valitsusele informeeriti
olukorrast ka Euroopa Komisjoni. Slovakkia valitsusel võttis üle kahe kuu, et
ühenduste boikoti tõsidusest aru saada ja sisuline koostöö partneritega
taastada ning 2006. aasta veebruari lõpust on Slovakkia ühendused taas
eurorahade planeerimise protsessis osalemas. Õpetlik lugu.
* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *
Euroopa Liidu struktuurivahendite
ettevalmistusprotsessis osalevate ühenduste võrgustike veebiaadresse:
Eestis:
www.eurofondid.org.ee
Poolas:
www.koalicjafs.org.pl
Slovakkias:
www.eufondy.org
Euroopas:
www.coalition-on-eufunds.org