Euroopa Liidu põhiseadus vajab avalikku arutelu 15.02.2007
Eeloleval kevadel tähistab
Euroopa Liit oma 50. aastapäeva. Vaatamata ümmargusele juubelile jäävad
pidustused ilmselt suhteliselt tagasihoidlikeks - liit on endiselt põhiseaduse
leppele osaks saanud tagasilöökide tõttu kriisis. Rahva usalduse taastamiseks peaks
põhiseadust edasi arendama avatud protsessina, kutsudes taas kokku
tulevikukonvendi.
Pärast Euroopa Liidu ambitsioonika põhiseaduse
leppe tagasilükkamist prantslaste ja hollandlaste poolt 2005. aasta
rahvahääletustel võeti liidus aeg maha. Nüüd on kantsler
Angela Merkel lubanud Saksamaa pooleaastase eestistumisperioodi jooksul
sulatada jää põhiseaduse leppe ümbert. On kaks teed - jätkata kõikehõlmava
põhiseaduse ettevalmistamist või teha vaid edasiseks laienemiseks
möödapääsmatud pisimuudatused liidu juhtimises.
Mitmed liikmesriigid, nagu
Ühendkuningriik, Poola ja Tšehhi nõuavad häälekalt, et senise mahuka
põhiseaduse leppe asemel tuleks piirduda paari tehnilise muudatusega, milles
saaks liikmesriikide valitsused omavahel kiirelt kokku leppida. See näib lühikeses perspektiivis hea ja
lihtsalt teostatava lahendusena, kuid võib osutuda pikemas perspektiivis
liidule karuteeneks. Põhiseaduse tänaseks ratifitseerinud riikide möödunudnädalasel
kohtumisel Madriidis taas alanud arutelude juures on oluline taastada
eurooplaste usaldus Euroopa Liidu vastu. Selleks ei tohi praegusest
peataolekust väljapääsu otsimine toimuda mitte valitsustevaheliste
kompromisside otsimisega kinniste uste taga, vaid avatud ja kaasava
protsessina.
Uus tulevikukonvent
Et tuua liit oma kodanikele lähemale, tuleks
põhiseaduse leppe edasiarendamiseks taas kokku kutsuda tulevikukonvent.
Sarnaselt aastatel 2002-2003 tegutsenud konvendiga peaks sinna kuuluma
liikmesriikide valitsuste ja rahvusparlamentide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa
Komisjoni esindajad, aga lisaks tuleks luua kohad ka kodanikuühenduste
esindajatele. Viimane eeldab muidugi selgeid ja läbipaistvaid
valikukriteeriumeid.
Alustades uue konvendi tööga veel
käesoleva aasta sügisel, oleks võimalik 2008. aasta lõpuks põhiseaduse leppe
täiendustega valmis saada. See looks omakorda võimaluse 2009. aasta kevadsuvel
toimuvate Euroopa Parlamendi valimistega paralleelselt panna rahvahääletusele
ka uue põhiseaduse teksti. Eelmine tulevikukonvent jõudis nullist alustades
mahuka EL põhiseaduse leppe väljatöötamiseni pooleteise aastaga, nüüd tuleks
juba tehtud töö aluseks võtta ja keskenduda üksmeele otsimisele kesksetes
vaidlusküsimustes. Oluline on, et arutelusid ei alustataks taas nullist.
105-liikmelise tulevikukonvendi
kokkukutsumine 2002. aastal oli uudne ja tulemuslik lähenemine, mis suurendas
läbipaistvust ja lõi kaasarääkimisvõimaluse paljudele huvigruppidele. Sarnase
avatud foorumina tuleks Euroopa Liidu ühisväärtuste ja tulevikusuundumuste
alaseid arutelusid jätkata. Vaid nii võib taastada umbusklike elanike usu
Euroopa Liitu ja toetuse selle edasisse laienemisse.
Põhiseaduse lepet on vaja, et
tugevdada parlamentaarset demokraatiat, läbipaistvust ja seaduse jõudu, tagada
põhiõigusi ja võimaldada Euroopa Liidul tegusalt toimida. Põhiseadusega tuleks
kinnistada Euroopa Liidu elanike osalusvõimalus seadusloomes otsedemokraatia
põhimõtteid arvestades läbi kodanikualgatuse ja Euroopa referendumi võimaluse. Eelmise
tulevikukonvendi poolt põhiseaduse ettepanekusse kirjutatud kodanikualgatuse
põhimõte vajab edasiarendamist ja konkreetset rakendusmehhanismi, et vähemalt
miljoni eurooplase poolt algatatud uue õigusakti ettepanekuid ka edasi
menetletaks.
Senisest enam peaks põhiseaduse leppes keskenduma
ka säästva arengu teemadele. Aasta-aastalt saab ka poliitikutele üha selgemaks,
kui suureks probleemiks on saamas nii kliimamuutused kui taastumatute
loodusvarade piiratus. Lühiajalisest majanduslikust huvist kantud röövelliku
ressursikasutuse ja raiskamisega ei saa jätkata ning ka Euroopa Liidu
põhiseaduse lepe peaks põlistama säästva arengu liidu keskse eesmärgina.