Hakka blogi jälgijaks - sisesta oma meiliaadress ja saad teated uutest juttudest siin
Email again:

Muti metroo – kaevame raudtee maa alla! 23.02.2007

Tartu Postimees, lehekülg 2
Print

Tartu linnaplaneerimise alastel aruteludel on aeg-ajalt nimetatud Emajõge kui raskestiületatavat takistust, mis pärsib sujuvat liikumist linnas. Ühelt poolt on planeerijatel muidugi õigus, teisalt on Tartu tänu sellistele looduslikele "tõketele" nagu Toomemägi ja Emajõgi kahtlemata märksa rikkam ja huvitavam, kui mõni transpordiplaneerijatele "mugav" päris tasasel maal paiknev ja erilise liigendatuseta asum.

Kuigi Emajõe kanaliseerimine või Toomemäe laialilükkamine pole teemad, mida tõsiselt arutada, on siiski üks linnaruumi tükeldaja, millega on võimalik midagi ette võtta - raudtee. Seni on linnavalitsus arutanud erinevaid uusi võimalusi raudteetrassi ületada - ehitada autodele viadukte või kaevata tunneleid. Pikas perspektiivis oleks mõistlikum läheneda probleemile teisest otsast: suunata hoopis raudtee tunnelisse.

Roheline koridor

Paljudes Euroopa suuremates ja väiksemates linnades on raudteeliinid kesklinna piires maa alla viidud - seda nii tõketeta linnaruumi ja sujuva liikluse tagamiseks kui müra ja õnnetusohu vähendamiseks. Ma ei arva, et Tartu oleks liialt väike kohake sellise esmapilgul suhteliselt mastaapse ettevõtmise jaoks. Võita oleks palju - lihtsam liikumine eri linnaosade vahel koos sellest tuleneva aja- ja rahasäästuga, väiksem õnnetuste oht ja müra.

Võimalikuks saaks uute ühenduste rajamine autodele või spetsiifiliselt ühistranspordile väiksematel tänavatel (ühendades näiteks Väike-Kaare tänavad, J.Tõnissoni ja Tervishoiu, pikendades Tiigi tänava L.Puusepani jne). Ka täna näiteks Betooni või Aardla ülesõidukohtadel manööverdavate naftarongide taga ootavate autojuhtide jaoks kaoks aega ja närve kulutav tõke. Üldiselt võiks aga Tartus maa alla kolitud raudtee trassi jätta roheliseks koridoriks, kuhu rajada kõrghaljastus, teid jalakäijatele ning jalgratturitele.

Raudteetunnel vähendaks ka õnnetuste ohtu, on ju Tartus arvukalt selleks mitte ettenähtud kohti, kus jalakäijad end ohtu seades siiski ööpäev läbi raudteed ületavad. Vaevalt hirmutaks ka kooliteed lühendavaid või põnevust otsivaid lapsi naftarongidest eemale kunagi raudteed ääristanud sildid "Võidad minuti, kaotad elu."

Kuna investeering raudteetunnelisse poleks ilmsel väike, ei peaks rongid kogu linna ulatuses tunnelis kulgema. Piisaks, kui tunnel algaks põhjas enne praegust Betooni ülesõitu ja tuleks lõunas maa peale mõlemas suunas taas pärast Aardla tänavat. 

Alustada uuringust

Kulude säästmiseks pole Tartus põhjust raudteed viia sedavõrd sügavale tunnelisse, et võimaldada sarnaselt Londoni või Brüsseliga maa alla viidud raudteetrassile majade ehitamist. Kuna kaubajaam kolitakse Tartust pikas perspektiivis niikuinii Koidula piiripunkti, poleks tunnelitesse vaja rajada ka kogu praegust haruteede rägastikku.

Tartu Linnavalitsus võiks alustada taas riigile kuuluva Eesti Raudteega vastavaid läbirääkimisi ja tellida Tartu raudteetunneli rajamise esimese teostatavus- ja tasuvusuuringu. Eesti saab aastateks 2007-2013 Euroopa Liidu struktuurifondidest kokku üle kümne miljardi krooni transpordialasteks investeeringuteks, miks mitte kasutada seda allikat vastavate uuringute ja sobivuse korral ka investeeringu enda kaasfinantseerimiseks?