Muti metroo – kaevame raudtee maa alla! 23.02.2007
Tartu
linnaplaneerimise alastel aruteludel on aeg-ajalt nimetatud Emajõge kui
raskestiületatavat takistust, mis pärsib sujuvat liikumist linnas. Ühelt poolt
on planeerijatel muidugi õigus, teisalt on Tartu tänu sellistele looduslikele
"tõketele" nagu Toomemägi ja Emajõgi kahtlemata märksa rikkam ja
huvitavam, kui mõni transpordiplaneerijatele "mugav" päris tasasel
maal paiknev ja erilise liigendatuseta asum.
Kuigi Emajõe
kanaliseerimine või Toomemäe laialilükkamine pole teemad, mida tõsiselt
arutada, on siiski üks linnaruumi tükeldaja, millega on võimalik midagi ette
võtta - raudtee. Seni on linnavalitsus arutanud erinevaid uusi võimalusi
raudteetrassi ületada - ehitada autodele viadukte või kaevata tunneleid. Pikas
perspektiivis oleks mõistlikum läheneda probleemile teisest otsast: suunata
hoopis raudtee tunnelisse.
Roheline koridor
Paljudes Euroopa
suuremates ja väiksemates linnades on raudteeliinid kesklinna piires maa alla
viidud - seda nii tõketeta linnaruumi ja sujuva liikluse tagamiseks kui müra ja
õnnetusohu vähendamiseks. Ma ei arva, et Tartu oleks liialt väike kohake sellise
esmapilgul suhteliselt mastaapse ettevõtmise jaoks. Võita oleks palju - lihtsam
liikumine eri linnaosade vahel koos sellest tuleneva aja- ja rahasäästuga,
väiksem õnnetuste oht ja müra.
Võimalikuks saaks
uute ühenduste rajamine autodele või spetsiifiliselt ühistranspordile
väiksematel tänavatel (ühendades näiteks Väike-Kaare tänavad, J.Tõnissoni ja
Tervishoiu, pikendades Tiigi tänava L.Puusepani jne). Ka täna näiteks Betooni
või Aardla ülesõidukohtadel manööverdavate naftarongide taga ootavate autojuhtide
jaoks kaoks aega ja närve kulutav tõke. Üldiselt võiks aga Tartus maa alla
kolitud raudtee trassi jätta roheliseks koridoriks, kuhu rajada kõrghaljastus,
teid jalakäijatele ning jalgratturitele.
Raudteetunnel
vähendaks ka õnnetuste ohtu, on ju Tartus arvukalt selleks mitte ettenähtud
kohti, kus jalakäijad end ohtu seades siiski ööpäev läbi raudteed ületavad.
Vaevalt hirmutaks ka kooliteed lühendavaid või põnevust otsivaid lapsi
naftarongidest eemale kunagi raudteed ääristanud sildid "Võidad minuti,
kaotad elu."
Kuna investeering
raudteetunnelisse poleks ilmsel väike, ei peaks rongid kogu linna ulatuses
tunnelis kulgema. Piisaks, kui tunnel algaks põhjas enne praegust Betooni
ülesõitu ja tuleks lõunas maa peale mõlemas suunas taas pärast Aardla tänavat.
Alustada uuringust
Kulude
säästmiseks pole Tartus põhjust raudteed viia sedavõrd sügavale tunnelisse, et
võimaldada sarnaselt Londoni või Brüsseliga maa alla viidud raudteetrassile
majade ehitamist. Kuna kaubajaam kolitakse Tartust pikas perspektiivis niikuinii
Koidula piiripunkti, poleks tunnelitesse vaja rajada ka kogu praegust haruteede
rägastikku.
Tartu
Linnavalitsus võiks alustada taas riigile kuuluva Eesti Raudteega vastavaid
läbirääkimisi ja tellida Tartu raudteetunneli rajamise esimese teostatavus- ja
tasuvusuuringu. Eesti saab aastateks 2007-2013 Euroopa Liidu
struktuurifondidest kokku üle kümne miljardi krooni transpordialasteks
investeeringuteks, miks mitte kasutada seda allikat vastavate uuringute ja
sobivuse korral ka investeeringu enda kaasfinantseerimiseks?
