Head autovaba päeva! 18.09.2008
22. septembril tähistatakse kogu maailmas autovaba päeva. Mitte autojuhte sõimates, vaid diskuteerides võimaluste üle meie autokesksust oluliselt vähendada. Põhjust selleks on ka autostumise all kannatavas Tartus.
Kui nauditav on liikuda Tartu kesklinnas, kui näiteks Hansapäevade ajaks Vabaduse puiestee autoliiklus suletakse! Tänav on täis jalutajaid ja jalgrattureid, kõrv puhkab liiklusmürast ja pääs Emajõe äärde tundub kuidagi lihtsam ja loomulikum. Miks ei peaks linnakeskkond olemagi tänasest hoopis inimsõbralikum? Täielikult autodeta muidugi ei saa, kuid muuta saab nii mõndagi. Tosin aastat tagasi Euroopas alguse saanud autvaba päeva korraldamise eesmärk on panna inimesi mõtisklema autostumise tekitavate probleemide üle.
Tartu-suuruses suhteliselt kompaktses linnas ei ole igapäevane autokasutamine hädavajalik. Ühelt poolt osundabki 2007. aastal linnavalitsuse tellitud liikumisharjumuste ülevaade, et tartlaste peamiseks liikumisviisiks on jalgsikäimine. Ilmselt on selle näitaja taga arvukad kodu lähedasse kooli kõndivad õpilased. Samast ülevaatest selgub aga, et aastaajast olenemata on kõige levinumaks tööle minemise viisiks autosõit. Miks käivad tartlased autoga tööl? On töökohti ja ameteid, mille puhul ka linnas autota läbi ei saa. Ent samas on ilmselt väga palju neid, kes sõidavad hommikul autoga kontorisse ja õhtul koju vaid mugavusest. Sellist mugavust ei saa mingist tasemest alates tolereerida. Mida saab teha, et linnaruumis laiutav ning ummikuid, müra ja õhusaastet tekitav autodevool pidurduks ja väheneks? Liigset autostumist saab linnas vähendada kahel moel – tehes autokasutamist ebamugavamaks ning eelisarendades mugavaid alternatiive.
Autokasutus ebamugavamaks
Mis teeb autokasutamise ebamugavamaks? Mitte auklikud teed, aga teadlik eelise andmine keskkonnasõbralikumatele liikumisviisidele. Kui autode arv kasvab, siis ei ole lahenduseks üha uute tänavate, sildade ja parklate rajamine. Uus ja mugav infrastruktuur toob vaid uusi autosid tänavatele ja ei lahenda probleemi. Autode infrastruktuuri parandamine ei tohi tulla teiste arvelt. Kas näiteks Laia tn jalakäijate silla autosillaks ümberehitamine teeb kesklinnas kergemaks autojuhtide või jalakäijate elu? Ennustan, et jõeületamine muutub tülikamaka ja ebameeldivamaks jalakäijatel.
Poolteist aastat tagasi viisid Tartu Ülikooli geograafiatudengid läbi uuringu, millega võrreldi ühistranspordi ja autode liikumiskiirust samadel lõikudel. Selgus, et kohati kulgesid bussid sõiduautodest tipptunnil 5-13 km/h aeglasemalt. Sellises olukorras on raske loota, et autoga töölesõitjad bussiga hakkaks sõitma. Looduskeskkonna ja linnaruumi säästmise mõttes oleks mõistlik ühistransporti eelistada, eraldades muuhulgas kriitilistes kohtades bussidele eraldi sõidurea. Eraldi ühistranspordiradade vastu ei saa kasutada argumenti, nagu poleks selleks ruumi – neid saab mitmerealisel tänaval alati rajada olemasoleva sõidutee asemel, mitte teeäärse mururiba või kõnnitee arvelt. Kui seejärel näeb autojuht iga päev tipptunnil ummikus venivast autoderivist bussirajal mööda kihutavat bussi, hakkab ta kaaluma võimalust bussiga tööl käia. Kui sõiduauto ja buss venivad tipptunni ummikus jätkuvalt ühtmoodi, siis saabki teoks linnavalitsuse poolt transpordi arengukava toorikus väljendatud tõdemus, et autoliikluse kasv ei ole aastaks 2013 peatunud ja ühistranspordi osakaal väheneb jätkuvalt.
2007.a. liikumisharjumuste küsitluste kohaselt puudus 44% tartlaste leibkondades auto. Ainuüksi see võiks olla piisav argument senise pigem autokeskse linnaruumi arendamise muutmiseks. Autokasutamist saab eesmärgipäraselt ebamugavamaks muuta näiteks läbi liikluse rahustamise, tasulise ja kalli parkimise, parkimiskohtade piiramise ning lõpetades sõiduteede laiendamise ümbritseva arvelt. Mitmed lahendused alates parkimishuligaanide autorataste lukustamise lubamisest kuni automaksudeni on valikud, mida saab teha riiklikul tasandil.
Rohkem rattateid
Üheks paljuräägitud, kui enamasti ainult jutuks jäänud autostumise alternatiiviks on laialdane jalgrattakasutus. Linnas on 50% käikudest alla 5 km pikad ning reeglina läbib inimene jalgrattaga selliseid vahemaid kiiremini kui auto või ühistranspordiga. Lisaks saab jalgrattaga sõita uksest ukseni ja ei pea kulutama aega parkimiskoha leidmisele. Tartu-suuruses kompaktses ja nooruslikus linnas peaks jalgrattaga liikumine olema loomulik ja laialt levinud liikumisviis. Siiski hoiab seda tagasi spetsiaalsete jalgrattateede võrgustiku puudumine. Siin-seal on teedele joonistatud rattateid kujutavaid märke ja jooni, kuid puudub võrgustik, mis võimaldaks rattaga mugavalt ja turvaliselt igapäevaseid sõite teha. Niigi vähest rattakasutust on Tartus sel aastal tagasi hoidnud ka politsei, kes on hakanud trahvima kõnniteel sõitvaid rattureid.
Tartus on rattateede võrgustiku arendamine seni jäänud pigem tahtmise kui raha puudumise taha. On arvutatud, et 1 km jalgrattatee ehitamine ja hooldus läheb maksumaksjale üle 70 korra vähem maksma kui 1 km uue magistraaltänava ehitamine. Uute liiklussõlmede ja sildade jaoks paistab aga Tartus raha jätkuvat.
TÜ doktorant Hans Orru uuringu kohaselt põhjustab õhusaaste aastas ligi 300 tallinlase varajase surma. Tartu kohta vastavad arvutused puuduvad, kuid pole põhjust arvata, et autode rohkus tartlastele hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi ei põhjusta. Seega võiks olla oluline võimaldada auto asemel rattaga mugavalt ja turvaliselt tööl käia.