Miljardid ei päästa kriisist 21.03.2009
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso on majanduskriisi
leevendamiseks välja pakkunud miljarditesse Eurodesse ulatuva abipaketi. Paraku
on nii liikmesriikide kui suurfirmade erihuvid teinud paketist segase kompoti,
mil puudub selge strateegiline eesmärk.
Barroso poolt
2008.a. novembris väljakäidud plaan hõlmas muuhulgas 30 miljardi Euro väärtuses
laene Euroopa Investeerimispangalt või tagastamatut abi erinevatele
projektidele. Eestis on enam juttu olnud paketis sisalduvast toetustest
väljavalitud energiaprojektidele, sh Eesti ja Soome vahelisele teisele
elektrikaablile. Algselt oli Euroopa Komisjonil selge plaan toetada selliseid
projekte, mis vähendaks meie majanduste süsinikusõltuvust ning looks uusi
rohelisi töökohti. Tänaseks on erinevad huvigrupid sellele plaanile tõhusat
vastutööd teinud ja kahjuks on märkimisväärne osa toetustest voolamas muutumise
vajadust eitavatele energia- ja autotööstuse gigantidele.
Uus ja roheline
On väga mõistlik
kasutada majanduse keerukaid aegu, et anda tööstustele uus strateegiline suund,
mille üheks eesmärgiks peaks olema tootmise ja toodete väiksem ökoloogiline
jalajälg. See on meie kõigi huvides. Mahukad päästeoperatsioonid on andnud
valitsustele täiesti uued hoovad erasektori tehtavate strateegiliste valikute
suunamiseks. Rumal oleks jätta see võimalus avalikes huvides kasutamata. Palju
positiivset tagasisidet saanud president Obama plaanides on roheliste
töökohtade loomisel, ressursikasutuse efektiivsusel ja taastuvenergial keskne
koht. Euroopa Liidu liidrid käituksid targasti, kui oleksid sel nädalal
tippkohtumisel sama visioonikad.
Näiteks palju
kriitikat saanud abi Euroopa autotööstustele pole ilmtingimata halb plaan, aga
sellega peaks kaasnema selge nõue autotööstusi sihipäraselt moderniseerida.
Autotööstuste innovatsiooni teravik tuleb suunata kütusesäästu ja uute kütuste
kasutamisse. Sellised muudatused ei aitaks leevendada mitte ainult keskkonna ja
kliimamuutuste probleemi, vaid tõstaksid pikas perspektiivis ka Euroopa
autotööstuste konkurentsivõimet maailmas. Ei ole normaalne, kui Volkswageni
"põrnikas" kasutab täna 100 km läbimiseks täpselt sama koguse kütust,
nagu tema eelkäija 60 aastat tagasi. Kliimamuutuste probleemi leevendamiseks
peab ka autode heitgaaside "kvaliteet" kiiresti ja oluliselt
paranema. Seda ei saavuta vabatahtlike skeemidega, vastavad nõuded tuleb siduda
avaliku sektori toetuspakettidega. Läbirääkimistel pole trumbid enam
pankrotiohus autotööstuste käes.
Taastuvad
energiaallikad ja energiasääst on mõne jaoks äraleierdatud, kuid pikaajalise
jätkusuutlikkuse jaoks üliolulised teemad. Fossiilseid kütuseid ei jätku
igaveseks ja taastuvenergia kasutamisele üleminekuks tuleb tegutseda jõuliselt
juba täna. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso poolt pakutud abipakett oleks siin heaks võimaluseks.
Vene-Ukraina gaasitüli üheks kõrvalnähuks oli kahjuks fossiilse kütuse maagaasi
kasutamist soosivate investeeringute suurendamine abipaketis, samas on
kärpimise ohus toetused avamere tuuleparkidele. Euroopa Komisjon liikmesriikide
vastuseisu tõttu juba loobunud majanduse abipaketis algselt sisaldunud 500
miljoni Euro suurusest toetusskeemist roheliste linnade projektile, millega
oleks toetatud keskkonnasõbralikke transpordi- ja energialahendusi linnades.
Tee asemel majad
Sõltumata sel
nädalal Euroopa Liidu riigipeade vahel saavutatavatest kokkulepetest majanduse
abipaketi osas peaks Eesti kiiresti üle vaatama Struktuurifondide kasutamise
kavad. Projektide positiivne mõju keskkonnale, kliimale ja püsivatele
töökohtadele on saanud üha olulisemaks. Seni plaanitud Struktuurifondide rahajaotus
tuleks ümber vaadata, et luua Saaremaa silla või Tallinna-Tartu kiirtee
taoliste luksusprojektide asemel ruumi näiteks kortermajade energiasäästu
investeeringuteks. Lisaks elanike küttekulude vähendamisele aitaks need
muuhulgas käima tõmmata ka hääbuva ehitussektori.