Kes on kes Euroopa Parlamendis? 02.04.2009
7.
juunil valitakse üle viie aasta taas Euroopa Parlamendi saadikuid, keda
järgmises koosseisus saab olema kokku 751. Eestist saadetakse Brüsselisse tööle
6 saadikut. Saadikud ei esinda mitte oma liikmesriike, vaid üle-euroopalisi
erakondi ja maailmavaateid. Millised fraktsioonid Europarlamendis tegutsevad ja
millised on Eestist valitavate saadikute šansid "pildile pääseda?"
Mitmed Eestistki valitud saadikud on
tunnustavalt märkinud, et erinevalt rahvusparlamentidest valitseb Euroopa
Parlamendis eluterve poliitiliste maailmavaadete konkurents. Kuna
Europarlamendis puudub traditsioonilises mõttes koalitsioon ja opositsioon, siis
igapäevase töö olemus on argumentidel põhinev arutelu ja soov jõuda lõpuks
kõiki rahuldava kompromissini. Teerullipoliitikat ei kasutata – kaks suurimat
fraktsiooni omavad küll kokku üle poole häältest, kuid suudavad ja soovivad
seljad kokku panna ehk vaid siis, kui parlamendi juhtivaid ametikohti
valitakse.
Erakond Eestimaa Rohelised kandidaadid
hakkavad valituks osutudes kuuluma Euroopa Roheliste fraktsiooni. Roheliste ja
Euroopa Vabaliidu ühises fraktsioonis on hetkel 43 liiget, neist 37 Rohelist.
See ühendab rohelist maailmavaadet kandvaid parteisid kogu Euroopast ning on
oma olemuselt üks ühtsemaid Euroopa Parlamendis. See on fraktsioon, kus
üksteist tuntakse ja kuulatakse ning kus ka Eestist loodetavasti valitav üks
saadik saab oma teemasid maksma panna. Olles fraktsiooni suuruselt
Europarlamendis "keskmike" seas, osutuvad Roheliste hääled sageli
otsustel kaalukeeleks. Euroopa Roheliste tegemistest oli pikemalt juttu
"Grüüne" eelmises numbris. Ent kes parlamendis veel on?
Suurimate fraktsioonide mured
Europarlamendi suurima, Euroopa Rahvapartei
fraktsiooni moodustavad konservatiivid ja kristlikud demokraadid. Eestist
kuulub sellesse poliitilisse perekonda IRL, kel Europarlamendis üks saadik.
Hetkel kuulub konservatiivide fraktsiooni 286 saadikut. Suuruselt teise –
sotsialistide fraktsiooni kuulub täna 217 saadikut. Eestist kuulub sinna hetkel
3 sotsiaaldemokraati, eelolevate valimiste järel saab neid olema oluliselt
vähem. Veel kümnekonna aasta eest oldi Europarlamendi suurim fraktsioon, hiljem
on valimiste konservatiividele alla jäädud.
Euroopa Parlamendi kahel suurimal poliitilisel
perel – konservatiividel ja sotsialistidel – on vaatamata suurtele
maailmavaatelisele erinevustele siiski mitmeid väga sarnaseid jooni. Esimene
neist on loomulikult enam kui 200-liikmeline esindatus. Mis omakorda tähendab,
et 5 aasta jooksul ei suudeta oma fraktsioonis kõigi mõttekaaslaste nimesid ja
nägusid meelde jätta.
Tõsisem probleem on suurtel fraktsioonidel
nende sisevastuolud. Need fraktsioonid moodustuvad liikmesriikide mitmekümnest
erinevast parteist tulnud saadikuist ja ei konservatiivid ega sotsialistid ei
hiilga üle-euroopalise ühtsusega. Sisemiste erimeelsuste tõttu ollakse
raskustes fraktsiooni ühiste seisukohtade kujundamisel, palju aega ja energiat
läheb omavaheliste maailmavaateliste erimeelsuste silumiseks. Selliste
vastuolude suuruse ilmekaks näiteks on Briti konservatiivide otsus pärast
eelolevaid valimisi fraktsioonist lahkuda ja liituda euroskeptikute
fraktsiooniga. Täna on Briti konservatiive Euroopa Parlamendis 51. Kui 51
saadikut ei suuda 286-liikmelises fraktsiooni oma seisukohti soovitud määral
kaitsta, siis mida suudab üks?
Reform ja Kesk liidus
Suuruselt kolmas fraktsioon – liberaalid – on
eelmistega võrreldes mõnevõrra ühtsemad. Et aga Euroopa Parlamendi liberaalide
fraktsiooni kuuluvad sõbralikult näiteks nii Reformierakonna kui Keskerakonna
saadikud, on selge, et fraktsiooni ühtsusesse tuleb suhtuda teatud
reservatsioonidega. Reformierakonna kui Keskerakonna saadikud on Brüsselis
piltlikult öeldes pinginaabrid, seega jagavad sama maailmavaadet ja hääletavad
ühtemoodi? Kuna ka 2009.a. valimiste järel soovitakse koos samasse fraktsiooni
jääda, siis oleks neil erakondadel strateegiliselt mõistlik kogu
valimiskampaania Eestis ühiselt planeerida, rahastada ja läbi viia.
Suurtes fraktsioonides suudab väikeriigist
valitud üksik saadik oma ideed kuuldavaks teha, kui ollakse "sina
peal" fraktsiooni juhtidega või kui omatakse oma fraktsioonis mõjukaid
protežeesid. Hiigelsuure parlamendi kiires elus on sellise fraktsiooni üksik
saadik õnnelik, kui saab parlamendi liftis fraktsiooni juhiga paar lauset
vahetada. Nii ei jää teinegi kord muud üle, kui suunata oma aktiivsus kodumaa
sisepoliitikasse, kus suudetakse rohkem saavutada.
