Euroopa Rohelised: kogu energia taastuvallikatest! 23.04.2009
Energeetika ja kliimamuutused on Roheliste erakondade jaoks olulisteks valdkondadeks kõikjal Euroopas. Millist arengusuunda soovivad energeetikas Euroopa Rohelised?
Nafta hiljutine kiire hinnatõus oli otsekui ehmatav pildike tulevikust – meil oli võimalik suhteliselt leebel kujul kogeda situatsiooni, kus otsa saavate loodusressursside defitsiit põhjustab hinnaralli ja külvab hirmu. Rohelised soovitavad musta tulevikustsenaariumi energiarevolutsiooniga vältida. Roheline revolutsioon energeetikasektoris on aga paratamatu, sest ei fossiilseid ega tuumakütuseid ei jagu väga kauaks. On selge, praegune saaste- ja kiirgusrohkelt toodetud energia asendub varem või hiljem uue energiaga, mis pärineb taastuvatest allikatest. Pole mõtet lükata õiget valikut edasi, kui saame tänast elukvaliteeti säilitada loodussõbralikku energiat kasutades.
100% taastuvallikatest
Energiasõltumatuse saavutamiseks ja kliimakatastroofi vältimiseks soovitavad Euroopa Rohelised erakonnad, et Euroopa Liit võtaks ambitsioonika eesmärgi – saada pikas perspektiivis kogu vajaminev energia vaid taastuvatest energiaallikatest. Võimatu? Õnneks mitte. Euroopa Parlamendi valimisteks ühiselt sõnastatud Euroopa Roheliste valimisplatvormis kutsutakse üles looma Euroopa Taastuvenergia Ühendust (European Renewables Community). Tegu oleks sarnaselt sõjajärgsele Söe- ja Teraseühendusele Euroopa Liidu alusleppega ehk liidu jaoks ühe keskse tegevusvaldkonnaga. Euroopa Taastuvenergia Ühenduse loomine toetaks pikaajalist eesmärki saada 100% energiast taastuvallikatest. Kliimakatastroofi ärahoidvate taastuvate energiaallikate jõulist tulekut ei toimu, kui seda siiralt ja tõsiselt ei soovita.
Euroopa Liidus on vajalik investeeringute suunamist rohelistesse tehnoloogiatesse, kus võiks olulist rolli mängida näiteks Euroopa Investeerimispank. Taastuvate energiaallikate tõeline buum eeldab uut lähenemist energiaga varustamisele: tootmise ja jaotusvõrkude tegelikult erinevaid omanikke, piirideta võrku ning targemat energiakasutust. Euroopas kasutatakse täna liiga palju energiat, liialt palju läheb lihtsat raisku. Energiasäästu võimaluste ärakasutamine on oluline, eraldi üle-euroopalist programmi ja finantstuge on vaja näiteks hoonete energiatõhususe tõstmiseks.
Euroopa poliitikud peavad kliimakaitsest rääkimise kõrval leidma julgust langetada otsuseid, mis aitaks kliimamuutusi vältida. Käesoleva aasta jooksul peavad maailma riigid paika panema Kyoto leppe järgse rahvusvahelise kliimakaitse raamistiku. Euroopa Liit peaks olema teistele eeskujuks, demonstreerides soovi ja võimet oma kasvuhoonegaaside emissioone reaalselt vähendada. Euroopa Roheliste arvates tuleks emissioone vähendada aastaks 2020 mitte 20% võrra, vaid minimaalselt 40% võrra.
Roheline transport
Lisaks revolutsioonile energiakasutuses ja kahjuliku naftasõltuvuse lõpetamist tuleb meil hakata liikuma roheliselt. Transport on kõige kiiremini kasvav osa inimtekkelises kasvuhoonegaaside emissioonis. Et kliimatasakaalu säilitada, peab Euroopa Liit aktiivselt looma säästvaid transpordisüsteeme. Tuleb lõpetada otsesed ja kaudsed dotatsioonid ebaefektiivsetele ja saastavate transpordiliikidele, nagu lennundus ja maanteetransport. Keskkonnaprobleeme tekitav lennundussektor näiteks naudib ebaausat konkurentsieelist - lennukikütustele on rahvusvahelise leppega kehtestatud 0-aktsiisimäär. Selline saastava transpordi eelistamine peab saama lõpu. Samuti peavad transpordi kõik keskkonnakulud selle hinnas sisalduma.
Vaja on investeerida sujuvatesse üle-euroopalistesse raudteeühendustesse ja -võrgustikesse. Kaubavedu tuleks senisest suuremas ulatuses suunata Euroopa teedevõrgult raudteele ja sisevetele. Linnades tuleb soosida turvalist jalgrattakasutust ning paremini korraldatud ühistransporti. Massiline autokasutus linnades on keskkonna- ja ühiskonnaohtlik mugavus, mida tuleb oluliselt piirata.
Vanamoodi jätkamise mõju
Mis võiks olla energiarevolutsiooni ärajäämise hind?
Kliima muutumise hind oleks katastroofiline nii eurooplastele kui kogu planeedile.
Kliimamuutuste käegakatsutavatest mõjudest – poolaaralade jää saulamine ja
meretaseme tõus, sagenevad ekstreemsed kliimanähtused, liigirikkuse vähenemine
- on palju räägitud. Ent välja on arvutatud ka näiteks kaasnevaid negatiivseid
mõjusid maailmamajandusele. Ühendkuningriigi valitsuse tellimusel valmis Sir
Nicholas Stern’il 2006.a. põhjalik raport kliimamuutuste mõjust majandusele.
Kui kasvuhoonegaaside emissioone ei vähendata ja Maa keskmine õhutemperatuur
kasvab üle 2 kaadi, siis läheks raporti kohaselt kliimamuutuste põhjustatud
probleemid igal aastal maksma 5% maailma summaarsest majanduse kogutoodangust (
_______________________
Energiasääst Euroopa Liidu paegune mittesiduv eesmärk 20%-lise energiasäästu saavutamiseks aastal 2020 tuleb muuta kohustuslikuks ning kohe tuleb alustada hoonete mahuka energiasäästuprogrammiga. Ehitatavate majade energia netotarve peab olema null ja olemasolevad hooned tuleb muuta energiat säästvamateks. Tarvis on massilist avalikkuse tuge. Väheefektiivsed lahendused, nagu hõõglamp tuleb keelustada |
Taastuvenergia Keskkonnasõbralikest allikatest – tuul, biogaas, päike, veesurve, maasoojus, biomass – energia tootmise potentsiaal on tohutu. Rohelised soovivad, et vähemalt 25% Euroopa Liidus tarbitavast energiast tuleks lähitulevikus taastuvallikatest. See eeldab energiatootmise hajutamist ning energia SuperGrid jaotusvõrgu rajamist iga eurooplaseni. Rohelised soovivad ambitsioonikat eesmärki taastuvenergia osakaalu jaoks elektritootmises, milleks peab olema vähemalt 50% 2030 aastaks. |
Rohelised töökohad Euroopa on taastuvenergia alase tehnoloogia arendamisel liidrikohal. Aastal 2006 sai selles sektoris tööd 250 000 inimest ja käibeks mõõdeti 15 miljardit eurot. Sisuline pühendumine energiarevolutsioonile aitaks luua Euroopas taastuvenergiaga eotud valdkondades miljoneid töökohti. |
Tuumaenergia pole lahendus Rohelised usuvad, et tuumaenergia pole kliimamuutuste lahenduseks. Tuumatööstus on globaalselt tasapisi hääbumas ning katsed seda trendi muuta tooks kaasa põhjendamatult suured kulud ja tulemus saavutataks niikuinii liiga hilja, et anda panus koheselt vajatavasse kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisse. Tuumaenergia riskid on teada aastaid ja neist pole ühtegi suudetud lahendada. Ambitsioonikaid kliimakaitse eesmärke saab täita ka tuumaenergiast loobudes. |
|
allikas: Euroopa Parlamendi roheliste fraktsioon |