Kodulinna tulevik on roheline 22.09.2009
Rohelised on aastakümneid rõhutanud, et tuleviku ja looduse arvelt ei saa lõputult võlgu elada ning majandada tuleb tasakaalustatult. Tänaste majandusraskuste üheks peapõhjuseks ongi arutu ületarbimine ja muretu võlgu elamine. Tulevik on seega roheline ja Rohelistega on mõistlik arvestada.
Toome juurde värskust
Tartus on hetkel roheline ilmavaade linnavolikogus esindamata, kuid see tühimik saab 18. oktoobri valimistega eeldatavasti täidetud. Roheliste piisav esindatus Tartu linnavolikogus on ühelt poolt linlasele kasulik, et oleks tagatud "keskkonna-asjade" järjepidev kaitse. Teisalt aitavad Rohelised tuua linnavõimu juurde värkust, kuna tänastel valitsejatel hakkavad ideed otsa saama. Oluline on lisada, et Tartus moodustavad Erakond Eestimaa Roheliste nimekirjast kolmandiku erakonda mittekuuluvad inimesed, kes tagavad vaadete suurema mitmekesisuse.
Rohelised on täna küll erakonnana suhteliselt uued tulijad, kuid kohalikus poliitikas kaugeltki mitte algajad. Rohelised osalesid Tartu linnavolikogu valimistel esmakordselt juba 20 aasta eest, mil volikogusse valiti ka arvukas Roheliste seltskond. Toonastest Rohelistest on tänagi kolm inimest – Jüri Ginter, Tõnu Oja ja Kalle Kulbok – taas volikogusse kandideerimas. Lisaks on paljud kandidaadid linna arengutes aktiivselt kaasa rääkinud erinevate kodanikuühenduste raames.
Poliitvõimu vähemaks
Ilmselt suurim erinevus teistest erakondadest ja valimisliitudest on Rohelistel see, et soovime vähendada erakondade võimu linna asjade juhtimisel. Soovime kehtestada korra, millega saaks Tartus olulistes küsimustes läbi viia rahvahääletusi, mille tulemused oleks linnavalitsusele siduvad ehk täitmiseks kohustuslikud. Mis kõige olulisem – selliseid rahvahääletusi algataksid linlased ise. Kuna rahvahääletuse läbiviimine pole odav lõbu, ei tohiks selle algatamine olla siiski liiga kerge. Eelduseks võiks olla näiteks 5% linlaste allkirjad, millega saaks nõuda linnavalitsuselt mingis olulises linnaelu küsimuses rahvahääletuse läbiviimist. See oleks Tartu näitel umbes 5000 häält, mille kokkusaamine pole kerge, kuid ka kaugeltki mitte võimatu.
Ja lõpuks otsustaks olulise küsimuse mitte need 5000 allkirja andnud linlast, vaid kõik valimisealised. Kui linlastel oleks selge vahend linnaisade otsuseid vaidlustada või omapoolseid ettepanekuid algatada, siis hakkaks ehk ka linnavalitsuse oma plaane aktiivsemalt linlastega läbi arutama. Roheliste poolt soovitatav otsedemokraatlik mehhanism oleks heaks täienduseks esindusdemokraatiale, mis ei kaoks ju kuhugi. Rohelised pole kadedad ja on rõõmuga valmis andma osa võimust kohalikul tasandil poliitikutelt rahvale. Usume, et meie lähenemine aitab tasakaalustada viimaste linnavalitsuste poolt harrastatud parteistamist.
Koostöö valdadega
Roheliste arvates on Tartu arengu võti koostöös. Tartu on otseses sõltuvuses oma tagamaast, kust käib linna arvukalt töötajaid ja tudengeid, kus kasvatatakse linlaste lauale toit ning kust pärinevad loodusressursid. On palju valdkondi, kus igapäevane ja omavalitsejate erakondlikust sobivusest sõltumatu koostöö on oluline: näiteks transport, jäätmekäitlus, haridus, looduskaitse. Tihe läbikäimine ja kogemuste vahetamine Tartu sõpruslinnadega aitab luua meeldivamat linnakeskkonda. Tartu Rohelised on heades suhetes näiteks Tampere Rohelistega, kes olid möödunud kohalikel valimistel väga edukad ja kelle kogemustest oleme palju õppinud.
Tihedam koostöö peab lisaks naabervaldadele ja sõpruslinnadele puudutama ka kodanikuühendusi. Toetust väärivad linnakogukondasid siduvad ühendused, näiteks linnaosade seltsid. Muuhulgas aitaks kodanikuühendused tuua linna juhtimisse sõltumatut ekspertarvamust. Lisaks linnavalitsuse poolsele avatusele ja pidevale dialoogile võib jätkuvalt delegeerida kodanikuühendustele ülesandeid koos vastava eelarve ja vastutusega seal, kus nad osutuvad linnavalitsusest otstarbekamaks teenusepakkujaks.