Kas saadame prügi Tallinna ahju? 20.01.2010
Linnavalitsus
on ette valmistanud Tartu jäätmekava järgmiseks 5 aastaks. Kahjuks on
põhimõttelisemad valikud jäetud tegemata.
Jäätmekäitlus puudutab meist igaüht - ka neid, kel enda väitel üldse prügi ei teki. Linna jäätmekava nimetabki nii linna elanikke kui ettevõtteid vastava ühisnimetajaga – jäätmetekitajad. Mul jäätmetekitaja ja vastutustundliku linlasena soov teada, mida linnavalitsus plaanib minult vastuvõetud prügiga edasi teha. Jäätmekavast kahjuks sellele küsimusele vastust ei leia. Professionaalselt kirjeldatakse pea kõiki teadaolevaid jäätmete kogumise ja edasise käitlemise võimalusi, aga ei avalikustata, milliseid neist plaanib linnavalitsus kasutada.
Valik tegemata
Kehtiva korra kohaselt peab linnas peab iga elamu juures olema prügikast, mida regulaarselt tühjendatakse. Kuna linnaosade kaupa on prügivedaja aastateks paika pandud, siis on elaniku jaoks esmapilgul ükskõik, mis tema prügist edasi saab. Jäätmete probleem ei kao, kui need on prügiautos ületanud linna piiri. Kogutud jäätmetega saab edasi toimetada siiski mitmel eri moel – näiteks maksimaalselt sorteerida ja taaskasutada, prügilasse ladestada või põletada. Iga lahendus võtab omajagu raha ja jäätmefirmade investeeringud kajastuvad lõpuks ikkagi meie kõigi – jäätmetekitajate – prügiarvetes.
Jäätmekavas jäetakse kahjuks kõik otsad lahti ja nii ei tea me, millise keskse valiku linnavalitsus lähiaastail prügimajanduses kavatseb teha. Formaalselt toimub hetkel avalik arutelu ning jäätmekava saab avalikkuse heakskiidu, kuid olulisimad sisulised otsused jäetakse mugavalt hilisemas kabinetivaikuses otsustamisele.
Linnavalitsusele on kahtlemata mugavam, kui ei pea tehtavat valikut põhjendama või huviliste küsimustele vastama – kõikvõimalikud valikud olid ju jäätmekavad formaalselt üles loetletud...
Tartu uue jäätmekava üks keskseid valikuid on jäätmete masspõletus. Esmapilgul on tegemist ideaalse lahendusega – inimesed saavad prügist lahti ning selle põletamisel toodetakse elektrit ja sooja.
Risti vastupidi
Prügipõletustehasel on oma keskkonnaprobleemid – põletamisel eraldub või jääb järgi mitmeid ohtlikke ühendeid, millega tuleb edasi tegeleda. Ent on teinegi probleem – kuna tehase ehitus on kallis, on see tasuv vaid stabiilselt suure jäätmete koguse juures. Kõige tõenäolisemalt kerkib prügipõletustehas Tallinna lähedale Iru elektrijaama. Eesti oludes peaks suured omavalitsused – näiteks Tallinn ja Tartu lubama prügipõletustehasele aastaid kogu oma prügi. Jäätmete valdkonnas on kogu Euroopas aga eesmärk risti vastupidine – tekitada võimalikult vähe jäätmeid ning tekkiv maksimaalselt toormena taaskasutada. Nii võibki põletustehas hakata higi ja pisaratega käimalükatud sorteerimise ja taaskasutuse süsteemile vastu töötama – tehasele oleks ju tarvis võimalikult suurt olmejäätmete kogust.
Loomulikult kaasnevad oma negatiivsed mõjud ka iga teise lahenduse puhul. Ma sooviks näha Tartu jäätmekavas analüüsi erinevate valikute hinnast, kuna pean jäätmetekitajana selle pikapeale kinni maksma. Kui valikute keskkonna- ja finantsmõjud on teada, siis saaks pidada jäätmekava arutelul sisulist debatti. Täna pole see kahjuks võimalik.
Linna valmiv jäätmekava tunnistab, et jäätmete liigiti kogumise süsteem on ebapiisav. Tõesti – konteinerid on sageli elukohtadest kaugel ning linnal pole olnud vahendeid, et sundida taaskasutusorganisatsioone tegema rohkem. Isegi mõned suurpoed saadavad ostjaid oma taaraga kaugetesse kogumispunktidesse, rääkimata väikepoodidest. Tartuski toimib paralleelselt kaks veidi erinevat sorteerimise süsteemi, mis tekitab segadust ja vähendab sorteerimisega jändavate inimeste motivatsiooni. Mis veelgi hullem – Eestis puudub ka konteinerite ühtne värvilahendus. Inimesed on liikuvad ja on väga tüütu igas linnas leiutada, millist värvi konteinerisse tuleks panna paber ja millisesse pakendid. Paljudes riikides on sorteerimise süsteem ühtselt lahendatud.
Lõpetuseks üks koeraomanike jaoks oluline
pisiasi, mille lahendus on pigem tahte kui raha taga. Koerte tähistatud
jalutusaladele on hakatud paigutama kollaseid prügikaste, kust saab junni
kokkukorjamiseks väikseid kilekotte. Suurepärane algatus, kuid kahjuks on
kilekotid pahatihti otsas – ju võetakse neid sealt massiliselt muudeks
otstarveteks koju kaasa. Kilekotid võiks olla sellise teksti või pildiga, et
inimestel oleks piinlik neisse kodus võileibu pakkida. Ehk kasutataks vastavaid
kotte nii rohkem sihipäraselt. Lisaks ütleb terve mõistus, et sellised kotid
peaks olema biolagunevad.