Peep Mardiste

Läänemere gaasijuhe sünnib protestide taustal 23.03.2010

Läänemere kaitse oli paljude Põhjamaade kodanikuühenduste jaoks üks keskseid tegevusvaldkondi 1980ndatel ja 1990ndatel. Meri on tänu riikidevahelistele lepetele ja investeeringutele täna saanud puhtamaks. Kahjuks tähendab see ühtlasi, et meie piirkonna keskkonnaühendused on hakanud Läänemere teemadele vähem tähelepanu pöörama. Nord Stream’i gaasitoru rajamise plaan on üle aastate Läänemere keskkonnaprobleemidele taas rohkem tähelepanu toonud. See on ilmselt ka ainuke gaasitoru projekti kasulik külg.

Kodanikuühiskonna esimese ja seni kõige tõsisema sammu gaasijuhtme projekti vastu algatasid katoliikliku Leedu noored kristlased. Aprillis 2007 algatas sealne organisatsioon Young Conservative League veebis rahvusvahelise allkirjakogumise gaasijuhtme vastasele petitsioonile, mis esitati hiljem Euroopa Parlamendile. Euroopa Parlament võttis pärast pikki ja palavaid arutelusid 2008.a. juulis vastu oma mittesiduva ja üldsõnalise raporti. Oma panuse raportisse andis ka toonane eurosaadik Andres Tarand, kelle nõunikuna ma visandasin Europarlamendi energiakomisjoni seisukohta gaasijuhtme küsimuses.

Eesti ühendused aktiivsed

Ka Eestis pole vastuseis Vene-Saksa gaasijuhtmele piirdunud vaid julgeolekuargumentidega. Sisuliselt on keskkonnaküsimused ainsad, mille abil on olnud võimalik gaasijuhtme rajamist küsimuse alla seada. Eestimaa Looduse Fond (ELF) esitas 2009.a. novembris Soome Vaasa halduskohtusse kaebuse, millega vaidlustas Nord Stream’i loa miinide õhkimiseks gaasijuhtme teel. 2010.a. jaanuaris esitasid Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja ELF Euroopa Komisjonile ametliku kaebuse kavandatava Läänemere gaasitoru seaduslikkuse kohta. Kaebuses paluti Euroopa Komisjonil uurida, kas Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa ikka täitsid Läänemere gaasitrassi ehitamiseks lubasid väljastades Euroopa Liidu keskkonnadirektiive. ERL ja ELF põhjalikult argumenteeritud kaebuses viidatakse, et neli liikmesriiki rikkusid lubasid väljastades kokku kolme direktiivi: keskkonnamõjude hindamise direktiivi, linnukaitse- ja elupaigadirektiivi.

Rahvusvaheliselt on pöördumisi Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide poole teiste seas teinud keskkonnaühenduste võrgustikud Euroopa Keskkonnabüroo (European Environment Bureau) ja Puhta Läänemere Ühendus (Coalition Clean Baltic). Mõlema võrgustiku liikmeks on ka Eesti Looduskaitse Selts.