Mart Reiniku koolist 07.07.2010
Tartu Postimees küsis Tartu poliitikuilt - ka minult - Mart Reiniku
kooli lahutamise idee kohta. Vastasin ajakirjanikule nii: | |
Põhiline küsimus pole muidugi kooli omandivorm, vaid mis seal sees
toimub ehk siis õpetamise kvaliteet, õpetajate enesetäienduse
võimalused, õpetajate palgatase, õppekavad, kui meeldiv on õpikeskkond
õpilastele, kui tervislik koolitoit ja kõik muu selline.
Ma ei ole näinud, millist pikaajalist rahastamise taset on
haridusministeerium loodavasse riigigümnaasiumisse linnale lubanud.
Võib-olla on see tõesti märgatavalt suurem sellest, mida linn on oma
plaanides kavandanud.
Mis koolide lahutamise ideele ja kogu tehingule halva maigu annab, on
linnavalitsuse põhjendus, et nii saaks mitmed kümned miljonid vaba raha
ja et see vähendab linna laenukoormust. Haridusvõrku peaks arendama
ikkagi pikaajalisest visioonist ja strateegilisest mõttest lähtudes,
mitte pelgalt sellest, mis on hetkel linna kassavoole või
laenukoormusele kasulik.
See jätab kummalise mulje, ent kui riik garanteerib, et tema on parem
ja heldem omanik, võib loomulikult selle gümnaasiumiosa lahutada ja
riigistada.
Teisalt on Reiniku kooli gümnaasiumiosa juba paar aastat eraldi majas
töötanud, nad on sellega rahul ja muudatus ei oleks koolile radikaalne.
Põhikooli gümnaasiumist lahutamise pluss on see, et ära jääb koolist
kui torust läbi minek – pean silmas seda, et gümnaasiumisse vastuvõtul
eelistatakse oma põhikooli lõpetanuid.