Toetus hoiab turu tasakaalus 02.08.2010
|
Kahe Äripäeva (23.07 ja 26.07) lugudes jäetakse mulje, nagu oleks taastuvenergia arendamine ja toetamine halb, kuna põhjustab muuhulgas elektri hinna tõusu. Tuleb suuta näha teemat laiemalt kui mõne ärimehe kasumimarginaal. Taastuvenergia jõuline turuosa kasvatamine dotatsioonide toel on teadlik valik, mis tagab puhta õhu ja säilivad loodusvarad. |  |
Taastuvenergia osakaalu oluline suurendamine energiabilansis on koostöös teiste liikmesriikidega ELis juba langetatud otsus, mida tagasi ei pööra. Seejuures pole tegu Brüsseli ametnike pealesunnitud mõttetusega, vaid suunaga, mis on meile vägagi kasulik. Saastav tootmine tehakse pikas plaanis kalliks, konkurentsieelise saab see, kes puhtasse tootmisse investeerida taipab.
Turumajandusega riigis pole võimalik panna ettevõtjaid käsukorras üht tehnoloogiat teisele eelistama. Riigi omandis oleva Eesti Energia monopoli kaudu ehk olekski, aga elektri vabaturu laienemisele viidates sallitakse EE käitumist tavalise eraettevõttena. Nii on loomulik, et käsu asemel antakse turule signaale, milleks on taastuvenergia kõrgem kokkuostuhind.
Taastuvenergia turule aitamises pole midagi uut. Võtab aastaid, enne kui uued puhtad tehnoloogiad saavad turul konkurentsivõimeliseks. Nii Euroopas kui mujal on kasutatud taastuvenergia soodustariife, et aidata taastuvallikatel turgu hõivata.
Saksamaa tegi soodustariifide kasutamisega algust juba 20 aasta eest. Oluline on loomulikult ära tunda, millal saavad uued tehnoloogiad konkurentsivõimeliseks – siis pole vaja doteerimist jätkata. Saksamaal rakendataksegi korda, kus dotatsioonid taastuvenergia tootjale aasta-aastalt vähenevad. Sarnane kord oleks mõistlik rakendada ka Eestis, sest looks investoritele arusaadava ja stabiilse raamistiku.
Taastuvenergia suureneval osakaalul on positiivne mõju
puhtama keskkonna näol. Me ei tohiks oma tänase mugava olemise - madala elektri
hinna - põhjendusel jätta järgmistele põlvedele probleemirägastikku, mille
põhjustaks taastumatute loodusvarade lõppemine ning paigast löödud
kliimatasakaal. Saksamaa maksab taastuvenergia dotatsioonideks üle 3 miljardi
euro aastas, kuid peab seda põhjendatuks, sest hoiab seejuures ära 50 miljoni
tonni CO2 emiteerimise.
On ekslik luua pilt, nagu oleks taastuvenergia kõrgem kokkuostuhind loonud turumoonutuse, mis päädib hinnatõusuga. Meie elektri hinda on kunstlikult madalal hoitud läbi põlevkivisektorile kehtestatud spetsiaalselt madalate keskkonna- ja saastetasude. Ses mõttes aitab taastuvenergia toetamine turgu tasakaalustada, sest doteeritud ja saastava põlevkivienergiaga olekski muidu raske "ausalt" võistelda.