Nüüd on ta siis kohal. Meie teine laps, sedapuhku poiss. Esialgu nimetu, aga küll saab varsti selle ka. 3,4 kg ja 52 cm. Sündinud Maarjamõisas nagu minagi. |
Millalgi evolutsiooni teemadel mõttel lennata lastes tekkis seltskonnas küsimus, et mis oleks, kui sünnitaks ühtmoodi nii mehed kui naised? Et teeks sugu, aga poleks teada, kumb parasjagu rasedaks jääks :) Huvitav, kas abort oleks populaarsem meeste seas ? Kuude kaupa suurte lisakilode kaasaskandmine, vajadus ajutiselt suurte riiete järgi ja loomulikult sünnitamise valud – see on päris suur eneseohverdus.
Kõrvalt vaadates tundub sünnitus lihtne – läksime kohale ja vähem kui 2 tunni pärast oli laps käes. Maarjamõisa haiglakompleks oli Toomemäe omaga võrreldes muidugi suurem, steriilsem ja umbisikulisem. Aga mulle samas kodusem sel huvitaval põhjusel, et olen ka ise Maarjamõisas sündinud. Aastal 1972 oli Toomemäe sünnitushaigla remondis ja sünnitajad koliti ajutiselt Maarjamõisa.
Aga Toomemäelt Maarjamõisa kolides pole sünnitusasutuse järjepidevus kaugeltki mitte katkenud - ka seekord esitati sünnitama tulnu ankeedis see kummaline küsimus – mis ajast lapse ema ja isa koos elavad (vastata tuleb aasta ja kuu täpsusega!).