Terve mõistus poliitikas 20.11.2010
| Vaid üks erakond ei kasutanud kohalikel valimistel peibutusparte. Vaid üks erakond toimib ilma suurte volitusteta esimeheta. Vaid üks erakond on valimiskampaaniate järel püsinud võlgadeta. Eestimaa Rohelised. |  |
Väga paljud toetasid vastloodud Eestimaa Rohelisi 2007. aasta Riigikogu valimistel, kuna lootsid meilt poliitikas uut ja eetilisemat stiili. Kas oleme pärast esimest 4 aastat teistega samastunud või suudame jätkuvalt eristuda? Tegutseme jätkuvalt poliitika uuendajatena - Roheliste volikogu tegi äsja otsuse kutsuda oma valimisnimekirja tegusaid mitteparteilasi, kes säilitaks ka valituks osutudes sõltumatuse erakonna juhistest. See on midagi uut.
poliitiline mitmekesisus
Erakondade mõju on Eestis liialt suur, sisuliste ja maailmavaateliste arutelude hulk seevastu liialt väike. Mõni suurerakonna poliitik on väitnud, et riigi stabiilsuse huvides poleks kaheparteisüsteem üldsegi paha. Tule taevas appi! Mõnes riigis valitseb siiani üks partei, aga sellist petlikku stabiilsust ei oska küll kellelegi soovitada. Liigiline mitmekesisus pole vajalik ja kaitsmist väärt mitte ainult looduses, vaid ka poliitmaastikul.
Mitmekesisus on demokraatia huvides – pigem rohkem väiksemaid erakondi kui kaheparteisüsteem. Mida rohkem erakondi, seda suurem on seisukohtade paljusus ja seda sisukam ja edasiviivam on diskussioon. Paari aasta eest Euroopa Parlamendis töötades sain nautida 7 eri fraktsiooni pakutavat maailmavaadete põrkumise tulevärki. Käremeelsetest kommunistidest kuni konservatiividest fossiilideni, sekka nii veendunud eurointegreerijaid kui euroskeptikuid.
Eestis täna kehtiv kord soosib suuri erakondi ning hoiab eemal uusi tulijaid. See on kasulik mõnele erakonnale, kuid kahjulik riigile. Süsteem ei jaga valimiste kohti mitte võrdeliselt valimistulemustega, vaid annab võitjale boonust ja nülib kaotajatelt kohti. Ka erakondade rahastamine riigi poolt käib mitte valimistulemuse, vaid saadud kohtade arvu alusel. Erinevus pole ehk karjuvalt suur, aga selge näide suuri soosivast süsteemist. Erakonna registreerimiseks on kehtestatud 1000 liikme nõue, mis on Eesti elanike arvu arvestades arusaamatult kõrge. Paraku täidab seegi nõue edukalt suurte poolt seatud eesmärki vältida uusi tulijaid ning hoida pirukast eemal väikeseid erakondi. Mitmekesisust ja väikseid erakondi pole põhjust peljata. Midagi halba ei sünniks muuseas ka sellest, kui lubada Riigikogu valimistele ka valimisliidud.
Alandada tuleks valimisiga, lubades ka 16- ja 17-aastased noored valimiskastide juurde esialgu kohalike volikogude valimistel. Usun, et täna on noored kindlasti informeeritumad ja küpsemad, kui paar aastakümmet tagasi. Miks mitte usaldada neid valimistel? Nooremate valijate lisandumine tooks diskussiooni rohkem ka neile olulisi teemasid ja see poleks sugugi paha. On ju kurdetud, et valimislubadused kipuvad olema ebaproportsionaalselt palju suunatud eakatele.
mõtlevad saadikud
2009.a. kohalike omavalitsuste valimistel rääkisid Rohelised vajadusest muuta kohaliku elu korraldamist parteidevabamaks. Ei ole normaalne, kui valitsev erakond peab vajalikuks parteistada isegi lasteaedade juhatajad! Eestimaa Roheliste liikmed osalesid kohalikel valimistel peamiselt valimisliitudes - erakondlikust kestast on kohalikul tasandil rohkem vaja kogukondlikku sisu.
Rohelised on valmis minema poliitika-uuenduses veelgi kaugemale. Erakonna volikogu võttis novembri algul vastu pöördumise, millega kutsuti valimisnimekirja erakonnaväliseid tegusaid inimesi ja kinnitades samas, et valituks osutumisel ei hakata neid survestama erakonna distsipliinile allumiseks. See otsus ei ole enesehävituslik – loomulikult on eelduseks, et meie nimekirja tulevad kandidaadid jagavad rohelist maailmavaadet ja meie põhiseisukohti. Sellistest vabadest saadikutest tõuseks igal juhul tulu ka erakonnale.
Riigikogu nimetatakse üha enam valitsuse kummitempliks ja ilmselt on kriitika parlamendi suunal ka põhjendatud. On kurb kuulata saadikute kurtmist, et Riigikogus napib sisulist ja avatud debatti. Väidetavalt ootavad paljud vaid partei tagatoas kujunevat seisukohta, et tolle saabudes vajutada vaikides saalis õiget nuppu. Ja nii 4, 8, 12 aastat.
Kui meie plaan õnnestub ja Riigikogusse saab meie inimeste kõrval rühm vabu saadikuid, väheneks parlamendis tagatubade ja diilitamise roll ning toimuks rohkem argumentidel põhinevat sisulist arutelu. See oleks oluline muutus ning tooks ilmselt päris reljeefselt välja tänase Riigikogu probleemid. Argumenteeritud ja vaba diskussioon võiks hakata parandama ka usku Riigikogusse.
Tuleb loota, et Roheliste poliitikauuenduste plaan töötab. Hammasrataste vahele on palju muda kogunenud, puhastamine paneks masina jälle korralikult tööle.