Peep Mardiste

Eelarve kulub kesklinnas 04.01.2011

Investeeringud moodustavad Tartu eelarvest tavaliselt umbes kolmandiku. Linna investeeringute kaardil saab välja joonistada üksikud kohad, kuhu maksumaksja raha rohkem paigutatud. Enim kära on viimastel aastatel olnud suhteliselt tarbetu Vabaduse autosilla (168 miljonit krooni) maksumuse ümber, kuid see on suuruselt siiski alles linna teine investeering. Mõneti üllatuslikult on viimasel 5 aastal kalleimateks linnaeelarvest rahastatud üksikobjektideks olnud hoopis kutsehariduskeskus Kopli tänavas, mis on saanud tuge kokku 217 miljoni krooni eest.

Investeeringud teistesse üksikobjektidesse on olnud märksa tagasihoidlikumad: viimase 5 aastaga on kulunud Kesklinna kooli juurdeehitusele 88 miljonit, Tamme staadioni tribüünile 83 miljonit ja hooldekodule Liiva tänavas 77 miljonit. Ka alles kerkiva teaduskeskuse Ahhaa hinnast linna poolt makstav osa ületab 50 miljoni krooni.

Euroliidu abi

Linna eelarvest tehtavatel suurematel investeeringutel on palju ühist: sageli asuvad objektid kesklinna linnaosas (Kroonuaia sild, Kesklinna kool, Ahhaa keskus). Kuid kesklinna kõrval on suuri üksikinvesteeringuid saanud ka teised linnajaod – kutsehariduskeskus Ropkas, Tamme staadion Tammelinnas, hooldekodu Ülejõel. Teine sarnasus on Euroopa Liidu abi suur osakaal. Loetletud suurtest investeeringutest on keskeltläbi pooled ehitatud Euroopa Liidu abiga.

Kui Jaani kiriku taastamisel saime tuge Saksamaalt, siis järgnevad suured ehitustööd linnas on paljuski kinni maksnud Euroopa Liidu rikkamate riikide maksumaksjad. Väiksematest objektidest on EL abi viimastel aastatel kasutatud näiteks Antoniuse gildi kompleksis, mänguasjamuuseumis, Emajõe kaldakindlustustes. See näitab ühelt poolt linna edukust abi küsimisel ja saamisel, aga teisalt ka vabade eelarvevahendite karjuvat nappust. On pisut piinlik, et isegi lasteaia rajamiseks peab Euroopa Liit linnale abikäe ulatama.

Tartu linna 39 km2 on jaotatud 17 linnaosaks. On loomulik, et linna eelarvest tehtavad investeeringud ei jaotu linnaosade vahel võrdselt - on linnaosasid, kus investeeringuid vajavaid koole ja teisi ühiskondlikke objekte lihtsalt rohkem kui teistes. Linnaosade võrdlemise teeb loomulikult mõneti küsitavaks nende erinev suurus. Ulatuselt on suurimad Annelinn (5,36 km2) ja Ihaste (4,25) ning väikeseimad Supilinn (0,48 km2), Vaksali (0,76) ja Variku (0,77).

Kuidas jaotuvad linna eelarvest tehtavad investeeringud linnaosade lõikes? Roheline erakond jagas viimase 5 aasta eelarvete, lisaeelarvete ja reservfondi kõik investeeringud linnaosade kaupa, et paremini mõista linna eelarve mõju linna arengule.

Kõige rohkem raha

Analüüsides viimaste aastate eelarveid, saab kõhklemata öelda, et eelisseisundit naudib kesklinn. Kesklinna linnaossa on läinud keskmiselt 24% eelarve investeeringutest. Kui lisada kesklinnas paiknevate linnavalitsuse hoonetega seotud igapäevased kulud, tuleks kesklinna osakaal linna eelarves loomulikult veelgi suurem. Kesklinna kõrval on viimasel 5 aastal nautinud suhteliselt suurimat rahasadu Ropka ja Ülejõe linnaosad.

Kui arvestada kõiki eelarves kajastatud investeeringuid, on linnavalitsus viimase viie aasta jooksul teinud piltlikult öeldes igale kesklinna ruutmeetrile aastas keskmiselt 46 krooni eest investeeringuid. Mõneti üllatuslikult järgneb Ropka linnaosa (37 krooni/m2), keskmisest rohkem on raha läinud ka näiteks kesklinna naabrile Ülejõele (18 kr/m2) ja Jaamamõisa (12 kr/m2). Kui Ropka kõrge koht on ilmselt ajutine ja seotud peamiselt Kutsehariduskeskuse kalli juurdeehituse rajamisega, siis Ülejõe positsioon on kindlam, sest seal on linna objekte rohkem – hooldekodu (Liiva tn), sotsiaalmaja (Lubja tn), Vaimse Tervise Hooldekeskus (Staadioni tn), laulupeomuuseum (Jaama tn) jt. Antud kalkulatsioonis on ka Kesklinna ja Ülejõed ühendava Vabadussilla maksumus jaotatud võrdselt kahe linnaosa vahel. Loomulikult kasutavad sildu igapäiselt ka teiste linnaosade elanikud.

Ebavõrdne seis

Linnaosadest on keskmiselt kõige vähem linna investeeringuid nähtud Varikus ja Ihastes - mõlema puhul aastas keskmiselt 0,5 krooni/m2. Ropka tööstusrajooni iga ruutmeeter on saanud aastas keskmiselt 0,8 krooni eest investeeringuid. Kuna tegu on investeeringute arvestusega, ei kajastu siin näiteks linnale kuuluvate asutuste palgafondid, jooksvad kulud ega tänavakoristuse, lumetõrje ja ühistransporditeenuse kulud.

Linnaosa pindalast olulisem on vaadelda investeeringute suurust elanike arvu suhtes. Rahvarohkeim linnaosa on loomulikult Annelinn 28 000 elanikuga, järgnevad Karlova 9000, Tammelinn 8000 ja Ülejõe 7600 elanikuga. Väikseima elanike arvuga on Maarjamõisa (350), Ränilinn (1760) ning Supilinn ja Variku (1840).

Linnaosa ühe elaniku kohta on tehtud kohalikku infrastruktuuri aastas keskmiselt 12 000 krooni eest investeeringuid nii Kesklinnas kui Maarjamõisas. Et Maarjamõisa on väga väikese elanike arvuga, siis on see number ehk eksitavalt suur. Nagu linnaosa suurusest lähtudes, on ka elanike arvust lähtuvalt enim investeeringuid saanud Ropka, Ülejõe ja Jaamamõisa linnaosad.

Osa linna investeeringutest on läinud ka väljapoole linna piire: Tartu lennujaama, Aardlapalu prügilasse, lennundusmuuseumi, Veski spordibaasi jm.

Kokkuvõtvalt: veerand linnaeelarvest tehtavatest investeeringutest jääb kesklinna. See on ka mõistetav, kuna tegu on linnasüdamega, mis majutab palju töökohti ning kuhu on asja kõigil linlastel ja turistidelgi. Kesklinna järel on viimasel 5 aastal suhteliselt kõige rohkem investeeritud Ülejõe, Ropka ja Jaamamõisa linnaosa koolidesse, lasteaedadesse, asutustesse ja teedesse. Suhteliselt kõige vähem on investeeritud Variku ja  Karlova linnaosadesse.

Kui siin-seal on arvatud, et aktiivne kohalik kogukond on uutnud läbi linnaosaseltsi tuua oma linnajaosse palju linna raha, siis nii see pole. Tegusa seltsiga Karlova on üks vähim rahastatud linnaosi ja palju parem pole ka näiteks Supilinna seis.