Väikseim eurokupüür, 5-eurone meenutab mulle nõukaaegset 1-rublast paberraha. Ta on teiste kupüüridega võrreldes ebamugavalt pisike ning sageli ka taskupõhjas koledaks käkerdatud. |
Krooni tulekul ja
minekul oli minu jaoks mõndagi sarnast. 1992. aastal oli igaühel lubatud
vahetada rublasid kroonideks kuni 150 krooni ulatuses. Olin vaene tudeng ning
mul oli rahavahetusse kaasa võtta vaid 500 rubla. Alustasin niisiis 50
krooniga. Ja tuleb tunnistada, et kui nüüd aastavahetusel pangakontol kroone
eurodeks hakati arvutama, siis ega mul seal märkimisväärselt üle 50 krooni vist
polnud. Lõpetasin niisiis umbes sama kroonikogusega.
Krooni tulekul ja
minekul oli samas muidugi oluline erinevus. Aastal 1992 oli mul lisaks 50
kroonile hinge taga ehk vaid pool kapitäit riideid (millest oli tubli osa pärit
toona populaarsest humanitaarabist), aastal 2010 oli igasugu kola pealt miljoni
krooni eest. Krooniaja algul tundus miljon utoopilise summana. Euro saabumisega
on miljuneeri staatus läinud ja eurodes miljoni tekitamine tundub taas täiesti
utoopiline. Aga see pole ka põhjus krooni taga nutta.