Eesmärgiks tugev kodanikuühiskond 19.02.2011
|
Kodanikuühiskonna arengust oleks Eesti elamisväärsemaks muutmisel palju kasu. Ehk võiks see olla koguni üks keskseid suundi pärast Eesti suurte eesmärkide – Euroliidu ja NATO liikmelisuse – saavutamist. |  |
Kodanikuühendustel on mitmeid rolle, millest mõne täitmisel ollakse Eestis väga professionaalsed. Koondumine ühiste huvide rahuldamiseks on küllalt massiline – spordiseltsid, laulukoorid ja klubid ühendavad väga paljusid ja on aktiivsed. Neis "sissepoole" suunatud ühendustes on rõhk oma liikmete vaba aja sisustamisel ja tegevus saab sageli ka vabatahtlike poolt puhtalt entusiasmist tehtud. Oma liikmeid teenindavad organisatsioonid ei pakkuda reeglina teenuseid või hüvesid ühiskonnale või kogukonnale laiemalt.
Avalikes huvides tegutsevad kodanikuühendused eksisteerivad seevastu peamiselt selleks, et
pakkuda mingeid hüvesid neile, kes seda vajavad või ühiskonna üldiseks
hüvanguks. Just siin on arvukalt organisatsioone, kel on mõtteid ja jõudu
ühiskonnaelu paremaks muutmisel.
Ühendustega arvestatakse vähe
Riigi tasandil annab kodanikuühiskonna kaasahaaramisele suuna Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon (EKAK). Valitsusasutuste jaoks on Riigikantselei välja töötanud Kaasamise Hea Tava, mille rakendamine on siiski jäetud vabatahtlikuks. Kodanikuühenduste poolt suudavad eri valdkondade katusorganisatsioonid rohkem või vähem aktiivselt laiemas ühiskondlikus debatis kaasa rääkida.
Senised kogemused
näitavad siiski, et riigi-poolsel ühenduste kaasamisel on Eestil üks omapära –
kaasamine ja informeerimine on heal tasemel, kuid kokkuorjatud arvukaid häid
mõtteid arvestatakse harva. Ühendustel lastakse kõik südamelt ära rääkida,
lootes et nood sellega rahulduvad. See on viinud juhtumiteni, kus mõni antud
valdkonnas oluline kodanikuühendus on loobunud pakutud võimalusest olulises
protsessis osaleda – milleks oma piiratud ressursse raisata?
Valvekoera roll
Ajakirjandust nimetatakse neljandaks võimuks, mil lisaks informeerimisele ka ühiskonna valvekoera roll. Samamoodi on ka kodanikuühenduste üks spetsiifiline, aga ülimalt oluline roll just valvekoera oma. Kui oma liikmetele suunatud tegevustes on kodanikuühendused Eestis väga professionaalsed, siis valvekoera rolli võetakse harva. Ühenduste rahastamine on tihti projektipõhine ja ainuüksi see teeb keerukaks pühendumise, mida oleks vaja valvekoera rolli professionaalseks täitmiseks.
Üheks võimaluseks luua ühendustele projektidest sõltumatut "vaba raha" oleks anda üksikisikutele võimalus tuludeklaratsiooni täites suunata sellest näiteks 1% mõnele kodanikuühendusele. See looks ühendustel võimaluse hakata seadma pikaajalisemaid sihte. Nagu teiste riikide kogemus näitab, hakkaks ühendused tegutsema kaasavamalt ja läbipaistvamalt, sest teistmoodi oleks raske võita annetajate südameid. Tulumaksust väikese osa suunamise võimalus kodanikuühendustele toimib näiteks Leedus, Poolas, Tšehhis ja Ungaris.
Eestis oleks väga teretulnud kodanikuühenduste poolne süstemaatiline valitsuse ja Riigikogu tegemiste sõltumatu analüüs. Valimiste eel kommenteerivad paljud ühendused oma vaatenurgast parteide valimisplatvorme. Ka eelolevate valimise kontekstid on oma analüüse teinud naisteühendused, keskkonnakaitsjad, maausulised ja paljud teised.
Eesti
Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (ESML) jälgib teraselt oma
sõnastatud hea valimistava järgimist, e-Riigi Akadeemia lõi valijakompassi ja
andis välja ausa e-hääletamise
põhimõtted. Näiteid on teisigi. See on väga tervitatav, kuid mitte
piisav. Aktiivsus võiks säilida ka valimistevaheliseks perioodiks.
Riigieelarve ja saadikud jälgimise alla
On kaks põnevat ettevõtmist, mille Eesti ühendused võiks tulevikus ära teha. Nendeks on riigieelarve sõltumatu analüüs ja alternatiivide pakkumine ning parlamendisaadikute hääletusotsuste avalikustamine ja mõjuanalüüs.
Eelarveid on kodanikuühenduste poolt aktiivselt kommenteeritud näiteks USAs, kus aastast 1994 on keskkonna- ja tarbijakaitsjad analüüsinud föderaaleelarvet oma vaatevinklist (vt. www.greenscissors.com). Meile lähemal on sarnast tööd teinud Ungari vabaühendused. Parlamendisaadikute tehtavate valikute mõju on analüüsitud ja avalikustatud päris palju Euroopa Parlamendi puhul. Üheks näiteks on ühiskonnateadlaste peetav www.votewatch.eu andmebaas, kuid aktiivselt on saadikutel silma peal hoidnud ka näiteks keskkonnakaitsjad (nt. www.foeeurope.org/euvotewatch).
Eestis on Riigikogu saadikute hääletamistel keskkonnaküsimustes viimasel 4 aastal silma peal hoidnud Erakond Eestimaa Rohelised. Loomulikult võib küsimuse alla seada ühe partei tehtava analüüsi sõltumatuse ning oleks kõige parem, kui sarnast süstemaatilist jälgimist teostaks kodanikuühendused.