Kesklinna planeerimine huvitab meid kõiki 14.03.2011
| Kui mõnes väikevallas kuuleb teinekord võimuesindajate kurtmist, et pole strateegilisemat sorti küsimusi pole kellegagi arutada, siis Tartus kaasamõtlejate potentsiaali puudumise üle õnneks kurta ei saa. Kaasamise endaga on paremaid ja halvemaid näiteid. |  |
Vaatamata kompetentsete huvigruppide arvukusest ja kodanikuühiskonna tugevusest on Tartus kaasamise linna asjade otsustamisse olnud hüplik. On protsessid, kus informeerimine ja kaasamine on seadusega ette nähtud. Aga väljaspool planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise protsesse on olulisi linnaelu kujundavaid otsuseid, mille puhul on ametnikud igakordselt küsimuse ees, kas kujundada otsus kiiresti omakeskis või pikemalt, aga avatud protsessiga.
hüplik praktika
Aasta algul vurasid linnatänavatele uued punased bussid. Bussihanke ettevalmistamiseks palus linnavalitsus appi huvigruppide esindajatest ajutise komisjoni ja koostöö toimis hästi. Möödunud aastal oli palju kära Emajõe tänava rekonstrueerimise ja sealse allee teemadel, mis tingitud just puudulikust kaasamisest. Hetkel on õhus süüdistused, nagu hauks linn salamahti Emajõe vasakkalda papliallee raiumise plaani. Tundub, et linnaelu arengu jaoks olulised huvigrupid on selgelt kaardistamata ja puudub läbimõeldud skeem, kuidas tuua nende kompetents aruteludesse.
Riigi tasandil annab kodanikuühiskonna kaasahaaramisele suuna Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon (EKAK). Valitsusasutuste jaoks on Riigikantselei välja töötanud Hea Kaasamise Tava. Huvigruppide kaasamine on igal juhul kasulik, sest tekitab tehtavate (tihti raskete) otsuste suhtes laiemat omanikutunnet ning aitab tuua protsessi uusi teadmisi.
Teadaolevalt pole Tartus kodanikuühiskonna sihikindla osalemise tagamiseks konkreetset plaani olemas. Tundub, et oleks tagumine aeg koostöös linnavalitsusega süstemaatilise kaasamise teemad selgeks rääkida.
Linnaosade seltsid, puudega inimeste ühendused, jalgratturid, keskkonnakaitsjad ja mitmed teised huvigrupid on näidanud läbi aastate oma huvi ja pädevust Tartu arengut puudutavates protsessides kaasa rääkida. Oleks kõigile kasulik, kui saaks kaardistatud sellised huvigrupid ja nende huvide ulatuse. Kalle Kulboki edukas sekkumine raudteejaama sasipuntrasse näitab, et unustada ei tohiks ka aktiivseid linnakodanikke. Siis oleks lootust, et ehk ei "unustata" olulise otsuse puhul mõnd nõu küsida olulist huvi omavalt kodanikuühenduselt. Leheveergudel sõnasõja pidamine on ebameeldiv ja kurnav kõigile.
kesklinn lakmuspaberiks
Linna arengut suunav olulisim kava on kogu linna hõlmav üldplaneering. Lisaks on üldplaneeringuid koostatud ka linnaosade kaupa (nt Supilinna üldplaneering). Hetkel on ettevalmistamisel kesklinna linnaosa üldplaneering ja et tegu on paratamatult kõiki linnaosi ja linlasi puudutava kavaga, ei tohiks ükski huviline sellest kõrvale jääda. On oluline, et planeeringu koostamisest saaks kohe algetapist alates avatud ja kaasav protsess.
Ühelt poolt on kesklinn muidugi vaid üks linnaosa 17-st ning võrdse tähelepanu ja hoole all peaks olema kõik linnajaod. Teisalt on kesklinna kasutus linlaste ja külaliste poolt suur ja tema mõnetine eristaatus arusaadav. Ka administratiivselt ulatub kesklinna linnaosa ehk kaugemale, kui seda igapäevaselt tunnetame: näiteks lõunas Pauluse kirikuni ja idas Pargi tänavani Karlovas. Kesklinna planeeringu puhul on siiski oluline, et vaadataks ka üle linnaosa piiri ja nähtaks seoseid naaberaladega.
ärme unustame ülikooli
Tartu A ja O on Tartu Ülikool, sellest ei pääse üle ega ümber. Ilmselt pole aga linnavalitsuse ja ülikooli koostöö piisavalt ladus, kui professor Marju Lauristin pidas vajalikuks eelmisel linnavolikogu istungil eraldi paluda, et linnavalitsus kaasaks Tartu Ülikooli adekvaatselt kesklinna planeeringu aruteludesse.
Kuigi Tartu Ülikool on võtnud kahetsusväärse suuna areneda pigem Lõunakeskuse naabrusse, on suur osa ülikooli tegevusest õnneks siiski seotud kesklinnaga. Ehk annaks ladus koostöö kesklinna planeeringu raames ka ülikoolile selge signaali, et investeerida tasub ka oma kesklinna kinnistutesse.
Tartu võiks kinni haarata Kodanikuühiskonna Sihtkapitali KÜSK äsja avanenud taotlusvoorust, mis on suunatud spetsiaalselt kodanikuühenduste ja omavalitsuse uute koostöövormide loomisele ja testimisele planeeringuprotsessides. Ühenduste poolses huvis süstemaatilise koostöö vastu pole põhjust kahelda, loodetavasti vastaks ka linnavalitsus kutsele positiivselt.