Ahiküte on aastasaja pärast haruldus 08.04.2019
| Sherlock Holmes’i või Hercule Poirot’ filmides istuvad kuulsad detektiivid Londonis hubase küdeva kamina ees ja tõmbavad piipu. Nüüdseks on Euroopa suurlinnades ahiküte tekkiva õhusaaste tõttu ammu keelatud ja uhked kaminad vaid dekoratsioonielemendid. |
Tartu linnavolikogu eelmisel istungil toimus mõttevahetus, mida olen Eestis ammu oodanud: mida plaanitakse ette võtta puhtama linnaõhu saavutamiseks ning kas ja millal hakatakse piirama ahikütet? Linnapea vastustest jäi kõlama, et Tartu on koostamas linna õhukvaliteedi parandamise tegevuskava benso(a)püreeni vähendamiseks. Üks tegevustest on kaugkütte pakkumine ahikütte suure osakaaluga linnaosades.
Nagu tellitult järgnes nädal hiljem uudis, et keskkonnaminister kinnitas õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikku programmi aastateks 2020-2030. Vajadus sellise programmi järgi on suur, sest Maailma Terviseorganisatsiooni WHO hinnangul sureb Euroopas aastas 400 000 inimest enneaegselt õhusaaste põhjustatud terviseprobleemidesse.
Lääne-Euroopa suurlinnades pärineb õhusaaste lõviosas autode heitgaasidest, ent Eesti linnades tekitab õhukvaliteedi probleeme lisaks ahiküte. Eesti riiklik programm näeb muuhulgas soovitusliku meetmena ette kütteseadmete väljavahetamist ja kaugküttevõrguga liitumise soodustamist.
Ma kütan oma korterit tsaariaegsete kahhelahjudega, aga annan endale selgelt aru, et kunagi kauges tulevkus koidab ilmselt päev, mil see tegevus illegaalseks muutub. Ahi on iseenesest mõnus, ta pole tavaline tuim mööbliese toanurgas. Talveõhtul on rahustav läbi klaasist ahjuukse põlevaid halgusid vaadata ja puude praksumist kuulata. Radiaatori ääres istumine emotsioone ei tekita.
Ahikütte miinused
Kuid ahiküttest sõltumisel muidugi oma miinused. Iga-aastane trall järjest kallinevate puude tellimise, kuuri ladumise ja tuppa tassimisega on parajalt tüütu. Kütmine ise on kuni paar tundi võttev regulaarne tegevus, milleks tuleb aega planeerida ning ei saa vajaduse tekkides kodunt lahkuda. Talvel reisilt jahedasse koju naasnud, võib kuluda pool päeva, enne kui kampsuni seljast kannatab võtta.
Positiivse mõjuna annab talviti pea igapäevane küttepuudega trepist üles ronimine mõõduka füüsilise koormuse ja teeb tervisele pigem head. Korstnast väljuvad peened osakesed põhjustavad aga südame-veresoonkonna haigusi ning polüaromaatsed süsivesinikud on kantserogeenid, vähitekitajad.
Selgelt kahjulik on nii ahjukütjale endale kui linastele plasti või muu prahi põletamine, mis on ka keelatud. Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul põhjustavad peened osakesed Eesti suuremates linnades inimeste eluea lühenemist keskmiselt kaheksa kuu võrra, Tartus hinnati tihedama asustuse tõttu olukorda näiteks Karlovas halvemaks kui Supilinnas. Vaatamata suuremale ringitossutavate autode arvule on Tallinnas õhukvaliteediga olukord üldiselt parem kui Tartus, sest kõle meretuul aitab seal saastet laiali puhuda.
On selge, et ahikütet pole mõistlik isegi näiteks aastakümne pikkuse etteteatamisega suuremates linnades keelustada. Ahjude ehitamine ja renoveerimine on suured investeeringud ja ahiküttega korterite omanikel on õigustatud ootus oma ahiküttega jätkata.
Peamist alternatiivi pakkuva kaugkütte ja
gaasi torustikud ei ulatu kaugeltki kõigile tänavatele. Ent torustikust üksi ei
piisa, sest võrku liitumine maksab ühistutele või eramajadele tuhandeid eurosid
ning lihtsam ja odavam on jätkata vanaviisi, ahiküttega. Et kiirendada parema õhukvaliteedi
huvides üleminekut ahiküttelt kaugküttele, tuleks liitumist ja esmast
investeeringut tuntavalt toetada.