Ma pole uude kultuurikeskkonda ilmselt veel sisse elanud, sest suudan tähele panna pisiasju, mis on normaalsed ja ei peaks üllatama. Istusin aastavahetusel kodus ja vaatasin netist ETV tujurikkujat. Enne aastavahetust võtsin viitsimise kokku, et tulevärgi lootuses Genfi järve äärde kõndida. Minu 7-korruselise hruštšovka paraadna ees trepil jõi kamp kõurikuid veini ja tegi suitsu. Minu möödudes soovis üks noormees kambast viisakalt: "Tere õhtust, härra. Head uut aastat!" (nii palju saan prantsuse keelest aru, et siinkohal tõlkida:)). Tulevärk järvel olevatelt platvormidelt oli vägev ja rahvast promenaadil palju. Koduteel otsustasin minna läbi kvartalite, kuhu polnud veel sattunud. Ühel majadevahelisel poolpimedal tänaval käratses grupp mustanahalisi. Kui neist mööda jalutasin, sooviti sealtki: "Head uut aastat, šeff!". Ligimest märgatakse, tore.