Emajõe tänava kandi arengud 18.04.2022
|
Artikkel Suplinna Seltsi kord aastas ilmuvas lehes. |
Büroohotell
Emajõe büroohotell avati endise Emajõe sauna kompleksis 1997. aastal. Alustati ajutist peatuspaika vajavatele firmadele möbleeritud kontoriruumide väljaüürimisega, täna tegutsevad vanades telliskivihoonetes pigem püsiüürnikud. Nüüd, 25 aastat hiljem plaanitakse hoonetekompleksi põhjalikku remonti ja ümberehitamist, sh korterite väljaehitamist katusekorrusele.
Büroohotelli vedava Emajõe Halduse OÜ on arhitektuuribüroo MA toel koostanud ümberehituste plaane tutvustava eskiislahenduse, mis on esitatud linnavalitsusele. Linnavalitsuse soovitusel kohtusid arendajad ja arhitektid 2021. aasta suvel ja sügisel kahel korral ka Supilinna Seltsi esindajatega, et plaane tutvustada. Ümberehituses on palju positiivseid jooni, nagu soov avada Emajõe 1a ja 1b suur sisehoov vabaks liikumiseks, rajada kohvik ja galerii.
Seltsi häiris kõige enam arhitektide soov kujundada hoonele lisatav kolmas korrus kandiliste suurte klaaspindadega. Hooned on otse Emajõe kaldal ja paistavad kaugele ning klaasist katusekorrus ei sobituks miljöösse. Selts selgitas nii arendajale kui linnavalitsusele oma seisukohta, et miljöö säilimise huvides peaks vintskapid järgima ajaloolise hoone kujundust ning ei tohiks sellele vastanduda. Väiksemaid etteheiteid oli seltsil veel. Muinsuskaitselistel kaalutlustel ei pooldanud ka linnavalitsus klaasist katusekorrust ja pall on hetkel koos linnapoolsete rangete projekteerimistingimustega jälle arhitektide käes.
Plastmassivabrik
Oa ja Emajõe tänavate vahel on kiigeplatsi kõrval aastakümneid töötanud tehas, milles lihtsustatult öeldes purustatakse suuri plastijäätmeid väikesteks graanuliteks, mida saab omakorda kasutada uute toodete valmistamiseks. Põhimõtteliselt igati tänuväärne tegevus, kui... tehas ei paikneks keset elurajooni.
Plastmassitehase naabruses (eelkõige Emajõe, aga ka Oa ja Kartuli tänavatel) elavad inimesed kurdavad aastaid tehasest tuleva müra ja vibratsiooni pärast. Plastmassivabriku omanik OÜ Lipland tegi 14 aasta eest detailplaneeringu, mille kohaselt tuleks kinnistule tehase asemel kolm kortermaja kokku kuni 28 korteriga. Oma kodude kõrval asuvat tehast on naabrid endi sõnul seni nurisemata tolereerinudki just ootuses, et kui kehtiv keskkonnaluba aastal 2023 lõpeb, siis tüütu tehas suletakse ja algab elumajade ehitus. Ka äsja uuenenud linna üldplaneering näeb ette Oa 13 kinnistut elamumaana, mitte tootmiskohana.
Mõne kuu eest andis OÜ Lipland aga Keskkonnaametisse taotluse pikendada keskkonnaluba tähtajatult, et tootmist jätkata. Vastavalt seadusele kaasati menetlusse ka naabrid ja arusaadavalt on protest tehase jätkamise vastu vali. Tehase omanik väitis 16. veebruaril 2022 Keskkonnaametis toimunud kohtumisel kohalike elanikega, et plaanib tootmist jätkata kümmekond aastat ja siis kinnistu elamuehituseks müüa. Mürarikkast naabrist tüdinenud elanikud pakkusid, et kuna Oa 13 on väga magusas asukohas asuv kinnistu, siis oleks omanikul kasumlik kinnistu praegu maha müüa ja kolida tehas 10 aastaks mõnda linnapiiril asuvasse tööstusparki, kus maa palju odavam. Kuna keskkonnaloa taotluses oli palju vigu ja see tuleb uuesti esitada, siis kestab arutelu tehase tuleviku teemadel ilmselt veel kuid.
Emajõe tänava alguse tühi krunt
Hiljuti müüdi aastakümneid tühjana seisnud Emajõe, Kroonuaia ja Oa tänavate vahel asuv suur kinnistu Vallikraavi Kinnisvarale. Mõned mäletavad seda kohta Pikkuusi laona, sest olümpiavõitja firmal oli seal ladu, mis 1996.a. maha põles. Botaanikaaia kõrval asuv tellistest endine tööstushoone aadressil Kroonuaia 76 on mälestis ja säilib. Ülejäänud kinnistu hoonestamise plaane veel pole, aga neid saame ilmselt lähiaastatel näha ja arutada.