Investeeringud jagunevad Tartus linnaositi erinevalt 07.11.2017
| Kui kanda linna tehtud investeeringud kaardile, siis selgub, et raha jaotub linnaosade vahel väga ebaühtlaselt. Linnavalitsus ei analüüsi eelarvest tehtavaid investeeringuid otseselt linnaosade kaupa. |
Et linna ruumilisest arengust paremat ülevaadet saada, määrasin investeeringute eelarvetes ja reservfondi eraldistes kajastuvate objektide asukoha linnaosa täpsusega. Analüüsisin viimase tosina aasta eelarveid ehk aastaid 2006-2017.
Analüüsist lähtuvalt lisasime valimiste eel valimisliiduga „Tartu Heaks“ oma programmi meie jaoks esmaoluliste investeeringute loetelu linnaosade kaupa. Vaid siis, kui seni tehtud kulutusi saad jälgida kaardil, on võimalik tagada, et Tartu ükski piirkond investeeringutest päris ilma ei jää.
Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi oluline, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammulubatud lasteaeda.
Linnaosa ühe elanikkonna kohta arvutatuna on viimasel tosinal aastal suurimaid investeeringuid oma linnaosas näinud Maarjamõisa ja Ropka tööstusrajooni elanikud. Elaniku kohta vastavalt 2391 ja 1899 eurot aastas.
Maarjamõisas on alla 400 elaniku ja seetõttu on linna 2013-2015 aastate investeeringudNooruse tänava Täiskasvanute Gümnaasiumi piisavad, et teha linnaosa suurimaks investeeringute saajaks elaniku kohta.
Suuresti Euroopa Liidu abiraha eest ehitatud idaringtee ehitus on tõstnud kahe peale alla 5000 elanikuga Ropka tööstusrajooni ja Ihaste (inimese kohta 547 eurot aastas) suuri investeeringuid saanud linnaosadeks.
Arusaadavalt pole tegu objektiga, mis oleks üksnes või eelkõige kohalike elanike kasutada.
Idaringteed arvestamata on linna investeeringud Ihastes tagasihoidlikud ning Ropka tööstusrajoonis piirdunud jällegi ülelinnalises kasutuses oleva Turu tn keskkonnajaama ja Ropka tööstuspargiga.
Teist äärmust vaadates on ühe elaniku kohta arvutatuna linna investeeringute osas viimasel 12 aastal selgelt vaeslapse osas olnud Variku linnaosa elanikud, sest seal on linn investeerinud keskmiselt vaid 7 eurot elaniku kohta aastas.
See on mõistetav, sest see on peamiselt eramajade rajoon, kus linnal tänavate korrashoiu ja Ploomi tänava lasteaia toetamise kõrval palju investeerimisvõimalusi polegi.
Elaniku kohta on suhteliselt vähem investeerinuid saanud ka supilinlased, keskmiselt on selles linnaosas kulutused 34 eurot inimese kohta, ning palju rohkem ei saa aastate keskmisena ka Karlova ja Veeriku elanikud, mõlemas 53 eurot inimese kohta.
Kogusummas on pea kümnendik investeeringuid läinud Annelinna, kuid sealse arvuka elanikkonna tõttu tähendab see keskmiselt vaid 65 eurot elaniku kohta aastas.
Investeeringud moodustavad Tartu eelarvest üldjuhul umbes veerandi.
Investeeringute eelarvest omakorda umbes pool tuleb mõnel aastal Euroopa Liidu projektidest. Kui Euroopa maksumaksja tugi idaringtee laadse infrastruktuuri ehitamisele ongi arusaadav, on ometi pisut piinlik, et isegi lasteaedade ehitamisel pole linn Euroopa toetusteta hakkama saanud.
Kui idaringtee taolised üksikud suured objektid kõrvale jätta, on suurim linna investeeringute sihtkoht ikkagi kesklinn, mis saab keskeltläbi veerandi linna rahast. See on ka loogiline, sest kesklinna on koondunud palju linna asutusi ja koole-lasteaedu. Kui lisada kesklinnas paiknevate linnavalitsuse hoonetega seotud igapäevased kulud, tuleks kesklinna osakaal linna eelarves loomulikult veelgi suurem.
On selge, et Euroopa abi on kokku kuivamas ja linn oma piiratud investeerimisvõimekusega suurte valikute ees. Tark oleks eelistada olemasoleva parandamist (nt koolihooned, laululava, Sõpruse sild), mitte ehitada uusi kalleid objekte, kus tore linte lõigata. Samuti on oluline, et linna kohalolu oleks tuntav igas linnaosas ja rahastusplaane üle vaadates peaks ka kaarti vaatama.
Ja loomulikult tuleb uues ühisomavalitsuses hoolega jälgida, et me endist Tähtvere valda kuivale ei jäta.
Tartu linna 2006-2017 eelarvetest tehtud investeeringud linnaosade kaupa*
|
Linnaosa |
miljonit eurot |
|
Ropka tööstusrajoon |
55,7 |
|
Kesklinn |
37,3 |
|
Annelinn |
21,7 |
|
Ülejõe |
20,9 |
|
Ropka |
17,0 |
|
Raadi-Kruusamäe |
16,1 |
|
Ihaste |
14,1 |
|
Maarjamõisa |
10,2 |
|
Vaksali |
6,5 |
|
Jaamamõisa |
6,4 |
|
Karlova |
5,7 |
|
Tammelinn |
4,2 |
|
Tähtvere |
3,6 |
|
Veeriku |
3,5 |
|
Ränilinn |
1,6 |
|
Supilinn |
0,8 |
|
Variku |
0,2 |
* arvestatud on eelarves objekti täpsusega toodud kulutusi, millele lisandub nende koolide või tänavate remont, mida pole peetud vajalikuks eelarvetes nimeliselt täpsustada
allikas: linnaeelarved
analüüs: Peep Mardiste