Supilinn on linnaruumi mõttes omapärane koht, sest siin pole klassikalist keskust. Pole välikohvikutest palistatud keskväljakut, pole ajaloolist turuhoonet, raudteejaama, kirikuesist platsi. Selge dominandi puudumisel on keskus seal, kuhu inimesed eelistavad koguneda. Meil on selleks külakiik. |
Külakiigel on Eesti kultuuris väga kandev roll. Kiigekohtadest magistritöö kirjutanud supilinlase Piret Pungas-Kohvi sõnul on kindel, et külakiiged olid Eestis olemas XVIII sajandil. Hiitest on leitud ka palju vanemaid puujuppide jäänuseid, kuid arheoloogidel pole kindlaid tõendeid, kas tegu on kiige tugitaladega või mitte.
Eestis on kiikumise komme olnud seotud aastaaegade vahetumisega ning kevadine kiikumine on sümbolseerinud võitu talve üle. Supilinna eelmise külakiige lugu näitab, et aktiivne kiikumine on käinud nii soojal suvel kui külmal talvel, kellaajast sõltumata. Eelmise külakiige püstitasid supilinlased Supilinna päevade platsile Emajõe äärde 8 aastat tagasi. Aktiivses kasutuses oleva puitkonstruktsiooni elu polegi meie kliimas pikk ja nii tuli pehkima hakanud detailide tõttu eelmine kiik 2020 suvel seisma jätta. Kiige puudumine andis kiiresti tunda ja kurb oli vaadata kiigeplatsile kogunevaid nõutuid lapsi ja noori, kes neile olulisest tegevusest ilma olid jäänud.
Supilinna Selts võttis linnaosa kesksel platsil keskse atraktsiooni taastamine oma südameasjaks ja kuna kiige rajamiseks vajaminevat umbes 2500 eurot kontol polnud, korraldasime kiige rajamiseks annetuste kampaania. Meeldiva üllatusena saime kiige püstitamiseks vajamineva summa 59 lahke annetaja toel juba paari nädalaga kokku. Kiige rajamisele õla alla pannud toetajate nimekiri on "Tirina" tagakaanel. Suur tänu teile! Eraldi tänu väärib Tarmo Lillo, kes on nii eelmise kui uue kiige ehitanud meister. Uus kiik sai talgute käigus püsti laupäeval, 24. aprillil 2021 – päeval, mil oli algselt plaanis pidada Supilinna päevade platsipäeva.
Uue kiige püstitamine võiks olla avalöögiks kiigeplatsi laiemale mõtestamisele. Juba lähikuudel avatakse kiigeplatsi ääres Tartu rattaringluse suur rendirataste parkla. Loodetavasti valmivad kiigeplatsi kõrval varem või hiljem Marja tn jalakäijate sild ja Supilinna algkool-lasteaed. Võiks alustada mõttetangud, et kogu kiigeplatsi hõlmav lahendus paberile saada, mõeldes puudele-põõsastele, pargipinkidele ja teistele atraktsioonidele sel Supilinna rahvast ühendaval platsil.