Hakka blogi jälgijaks - sisesta oma meiliaadress ja saad teated uutest juttudest siin
Email again:

Metsatööstuse kriisiaegsetest ettepanekutest looduskaitsjate pilgu läbi 10.06.2020

Raplamaa Sõnumid, lehekülg 10-11
Print

Eelmise kuu keskel esitas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) valitsusele kolm ettepanekut, mille abil oma sõnul tagada töökohad maapiirkondades, maksud riigile ning ekspordist laekuv raha. Ettepanekud on selgelt vastuolus eesmärkidega, mille nimel on looduskaitsjad tööd teinud.
puu
 

Metsa- ja puidutöösturite ettepanekud on puhas oportunism. Ju nad haistsid, et koroonakriisi tõttu on riigid valmis tegema ettevõtjatele mööndusi, mis tavaolukorras läbi ei läheks. Tuleb vaid olla osav oma ettepanekute pakendamisel. Ettepanekuid müüaksegi kui oma üllast panust „stabiliseerida majandust kriisist väljumisel”, kuigi need oleks meie loodusele hukatuslikud.

Metsatöösturite ettepanekud ei ole põhjendatud ja nende teostumine suurendaks metsades juba toimuvat rüüstamist veelgi. Kindlasti aitaks ettepanekud metsaga seotud ettevõtetel mõnda aega rohkem raha teenida ja riigil ehk mõnevõrra rohkem makse koguda, aga pikaajaline kahju meie metsadele ja elukeskkonnale oleks oluliselt suurem. Täiesti otsesõnu soovitakse, et riik tõmbaks looduse kaitsmisele pidurit, võimaldaks rohkem raiuda, lubaks maanteedele raskemaid palgikoormaid ning tagaks metsa- ja puidutööstusele odavama mootorikütuse ja elektri.

Ühe näitena - kui metsa teeb pesa haruldane ja kaitsealune kotkapaar, siis nende pesakoha vahetu ümbruse kaitse alla võtmiseks tuleks metsatööstuse ettepanekute kohaselt mõnest juba olemasolevast kaitsealast sama suur ala kaitse alt välja võtta. Samuti sooviti tühistada raierahu lindude pesitsusajal. See soov on karjuvas vastuolus tänase arusaamisega looduse mitmekesisuse rollist meie elus ja majanduses.
Pöördumises tunnistatakse, et metsafirmadel läheb üldiselt hästi („sektoris tegutsevad valdavalt hästi kapitaliseeritud ettevõtted”), seega soovitakse lisasoodustusi selleks, et kasumlikkust veel suurendada. Metsatööstusest kumab läbi soov hetkel kiiresti raha teenida, sest tänase raiemahu ja raiutava sortimendi juures ei jätku paari aastakümne pärast enam puitu, et saekaatreid elus hoida. Kuna pool metsast kuulub riigile, peaks RMK-d suunama nii, et erametsade laastamist tasakaalustada ja pigem meie kõigi ühiseid metsi rohkem hoidma. Metsatöösturid aga paluvad otsesõnu, et riik oma metsas rohkem puid langetaks.

Meid paneb rohelistena pisut imestama see, et metsatööstus oma ettepanekutega nii hilja välja tuli. Kuu aega varem oleks erikohtlemise edukas õngitsemine ehk pisutki tõenäolisem olnud. Täna on loodetavasti nii poliitikutel, ametnikel kui ka kodanikel esimene šokk möödas ja taas rohkem aega, et selliseid ettepanekuid analüüsida ja ära tunda, kellele need kasulikud ja kellele kahjulikud oleks.