Hakka blogi jälgijaks - sisesta oma meiliaadress ja saad teated uutest juttudest siin
Näitame parem eeskuju 02.09.2021
Eesti Päevaleht,
lehekülg 2
| Kas Euroopa Liit tulistab endale jalga, kehtestades teiste maailma riikidega võrreldes rangemad keskkonnanõuded? Ei. Globaalse keskkonnapoliitika areng on näidanud, et uuendused algatanud pioneeridele tulevad teised varem või hiljem järgi. |
Kauplemine, teenused ja talent on rahvusvahelised. Ühes suurriigis või riikide ühenduses karmimate keskkonnanõuete poolt valla päästetud tehnoloogia areng ja innovatsioon annab neile pikas plaanis globaalse eelise ja konkurendid ei jää seda, käed rüpes, vaatama. Pealtnäha täiesti teisel orbiidil toimetav Hiina kopeeris Euroopa Liidu pealt hiljuti süsinikukvootidega kauplemise süsteemi. Vabatahtlikult, mitte sellepärast, et ÜRO või keegi teine oleks sundinud.
Riikide asi ongi seaduste ja maksudega anda signaal, et loodusressursse raiskavate ja saastavate tehnoloogiate aeg on ümber. Selleks ei pea ära ootama, kuni mingi konkreetne tehnoloogia on lõpuni valmis. Selge signaal paneb leiutajad tööle. Alati on turuosalisi, kel tundub mugav vanamoodi edasi pusida. Kui ärgatakse, on tihti hilja. Euroopa Liidu kliimapaketi aruteludel peaks vaatama, kuidas pikas plaanis koos maailma hullemast päästa, mitte keskenduma hüpoteetilise Eesti huvi kaitsmisele. Eesti, nagu iga teise riigi huvi peaks olema see, et meie riigis elataks ka saja aasta pärast head elu. Laeva- või lennukiomaniku täna teenitava kasumi suurus on kolmandajärguline teema. "Võidab see, kel on surres rohkem asju" on siiski vaid humoorikas lauamäng.