Roheliste uus tulemine Euroopas 23.05.2019
| Kõik märgid näitavad, et rohelised teevad valimistel hea tulemuse ja saavad Europarlamendis olulise kaalukeele rolli äärmuste tõrjumiseks. Kliimastreikide toel on rohelisest saanud Euroopa uus trend ja edumeelse riigina on Eestilgi tark olla avangardi hulgas. |
Eestis räägitakse sageli Eesti esindajate valimisest Europarlamenti. Riikide huve kaitsevad siiski ministrid EL nõukogus ja Europarlamenti valitakse mitte riikide, vaid erinevate maailmavaadete esindajaid. Rohelistel on selge ja arusaadav maailmavaade. Kui prioriteediks on kliimamuutuste leevendamine, siis on Eesti roheliste jaoks hääletustel olulisem planeedi tulevik kui näiteks valitsuse huvi ka järgmised 50 aastat segamatult põlevkivi põletades kliimat kütta.
Vaatame värsket ja selget roheliste erakondade tõusutrendi Euroopas lähemalt. Euroopa Liidu esimestel kümnenditel saadeti tänase Europarlamendi eelkäijasse saadikud liikmesriikide parlamentidest, see oli väike lisatöö. Saadikuid on eraldi valimistega Europarlamenti otse valitud 1979. aastast. Esimesse koosseisu polnud rohelistel asja, aga alates järgmistest, 1984.a. valimistest on rohelised Europarlamendis järjepidevalt tegutsenud. Suuruselt neljanda-viienda saadikugrupina on hääletustel kaalukeele rollis roheliste mõju alati olnud suurem, kui nende saadikute arvust võiks eeldada.
Põhjanaabrite juures on äsjase Helsinkin Sanomate tellitud arvamusküsitluse kohaselt kaks populaarseimat Europarlamendi kandidaati rohelised. Kõige rohkem plaanitakse hääletada roheliste Ville Niinistö ja Heidi Hautala poolt (vastavalt 26% ja 22% valijatest), neile järgnevad populaarseim sotsiaaldemokraat ja kristlik demokraat.
Suurima eurosaadikute arvuga Saksamaal ennustatakse rohelistele valimistel 18 protsendiga teist kohta Merkeli CDU järel. Prantsusmaal ennustatakse rohelistele 8% häältest ja 8 eurosaadiku kohta, pikalt riiki juhtinud sotsiaaldemokraadid võitlevad samas 5% valimiskünnisega. Hollandi senatis märtsikuiste valimiste tulemusena oma esindatust kahekordistanud rohelised on Europarlamendi valimistel hetkel 11% ehk 3 saadikukoha kursil. Ühendkuningriigis ennustatakse rohelistele 7 saadikukohta 73-st, aga kahjuks viib Brexit nad koos teiste Briti saadikutega parlamendi nimekirjast enne, kui see sügisel tööd alustab.
Julgustavaid näiteid on palju. Äsja töö lõpetanud Europarlamendi koosseisus oli roheliste saadikugrupis 51 saadikut, nüüd ennustatakse rohelistele vähemalt 57 koha saamist. Kuna rohelised on selgelt euroopameelne tulevikku vaatav jõud, siis saavad Europarlamendis keskmike hulka kuuluvad rohelised oluliseks kaalukeeleks, et ära hoida äärmuslaste püüded Euroopa Liidu koostööd lammutada.
Alles aasta eest pakkusid üle-euroopalised arvamusküsitlused rohelistele 2019 valimiste järel Europarlamenti kõigest 25-30 kohta. Täna on valijate eelistused muutunud ja rohelised selgel tõusuteel. Oma osa on selles ilmselt Rootsi kliimaaktivistil Greta Thunbergil, kes on innustanud reedeseid kliimastreike üle Euroopa. Kliimamuutuste teema on viimase aastaga tõusnud paljudes EL liikmesriikides nende valimiste keskseks teemaks, ettepoole migratsiooni või majandusküsimusi.