Tabivere väljapakkumine näitab arendajate meeleheidet 06.06.2018
| Plaanitava tselluloositehase võimaliku Tabivere asukoha väljakäimine oli arendajatelt arusaamatu käik. Nii sekkutakse ekspertide alles käimasolevasse asukohavalikusse ja aetakse lisaks tartlastele ärevile ka Tartumaa põhjaosa rahvas. Tarbetu tõmblemine, milles on meeleheite märke. |
Arendajate poolt on seni olnud mõistlik vältida diskussioonides mõne võimaliku asukoha nimetamist, sest selles ongi kogu asukohavaliku mõte. Arendajad on tegutsenud nutikalt, pannes Riigikogu enda huvides seadust muutma ja rahandusministeeriumi planeeringut koordineerima. See on võimaldanud neil püsida tagaplaanil võimalusega viidata, et võimalik asukoht tekib pädevate ekspertide töö tulemusena alles tüki aja pärast. Kogu asukohavaliku kitsendamine ainult Emajõe vesikonnale käib muidugi risti vastu asukohavaliku põhimõttele endale, aga juriidiliselt võttes kustutas Pärnu jõe vesikonna eelvalikualade hulgast hoopis keskkonnaminister.
Sekkumine asukohavalikusse
Võimalikke asukohti on arendajate toodud kriteeriumide (juurdepääs veele, maanteedele ja raudteele) alusel püüdnud ennustada tehase rajamise võimalike mõjude pärast muretsevad kodanikud ise, olen seda teinud minagi [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tselluloositehas-katsepolugoon-tartu-kulje-all?id=81090855]. See, et Aadu Polli ja Margus Kohava on nüüd minetanud oma näilise kõrvalseisja positsiooni ja nimetanud konkreetselt Tabiveret, näitab justkui soovi sekkuda nende endi palgatud pädevate ekspertide poolsesse kohavalikusse. Võimalik, et selle käiguga loodeti rahustada ärevuses tartlasi, mis vaevalt õnnestus. Lisaks saadi lihtsalt uusi vaenlasi Tabivere kandis, kellega „pole jõutud veel rääkida.“
Keskkonnamõjud Tabiveres
Kui puidurafineerimistehas tehas siiski Tabivere kanti tuleks, siis mida see keskkonna mõttes tähendaks? Kohalikud on juba jõudnud söösta Saadjärve kaitsele, aga selle pärast ei tarvitse muretseda. Nii pisikesest järvest suure tehase tarbeks vett võtta ja sinna reovett tagasi lasta pole reaalne. Vesi tuleks ka Tabiverre jätkuvalt Emajõest ja reovesi läheks tagasi Emajõkke. Samasuguses koguses ja sama kvaliteediga, nagu igal pool mujal. Arendaja jaoks tähendaks see lihtsalt pikemate veetorude vedamist Emajõest Tabivere külje alla ja tagasi. Sellega oleks kindlasti seotud suuremad väljaminekud ja sekeldused, sest tuleks saada kümnete ja kümnete maaomanike nõusolek, et torudega läbi nende eramaade minna. Kas kõik nõus on, ei oska ennustada. Vajamineva puidu hulk ei sõltu asukohast. Valdavat tuulte suunda vaadates jõuaks Tabivere tagant metsast haisu Tartusse ilmelt vähem, küll aga saaksid haisust osa need, kes arvasid seni, et on pääsenud. Keskkonna mõttes seega sisulist vahet seega pole, Tabivere poleks kindlasti „ökoloogilisem alternatiiv“.