Tänavarajaja Hendrik Leppik 22.04.2019
| Lepiku tänav on üks vähestest Supilinnas, mis ei kanna aedvilja nime. Tänav on nime saanud selle rajaja Hendrik Leppik’u nime järgi, kes küll ise teadaolevalt sel tänaval elanud pole. |
Hendrik (meetrikaraamatus Endrik) Leppik sündis 1863. aastal ja kasvas Tartu lähedal talus. Oma hilisemale ärile pani ta aluse alates 1880ndatest tsaariarmees teenides, kus ta pani perekonna mälestuste kohaselt kogu teenitud raha kõrvale ning ei kulutanud seda erinevalt kaasteenijatest tubakale, alkoholile ega naistele. Leppiku suurimaks kuluartikliks olid olnud aiandusajakirjad, kust ta ammutas teadmisi kasvuhoonete kohta.
1901. aastal tagasi Tartusse pöördudes sai Leppik hakata lõpuks realiseerima oma aiandus-unistust. Ta ostis pastor Gehewe pärijatelt Botaanika (Kroonuaia) täna ääres tüki Supilinna karjamaad ja rajas sinna oma aiandi. Ta kasvatas juurvilju lisaks põllule ka köetavates kasvuhoonetes ning sai saadusi müüa ka talvel. Leppik teenis restoranidele ja koguni raele vastuvõttudeks aiasaadusi müües korralikult ning otsustas ärist kasumi välja võtta, jagades oma aia kruntides. Ta tellis Fromhold Kangro’lt tulevaste küllalt luksuslike üürimajade projektid ning hakkas krunte koos hoonete projektidega aastast 1907 müüma. Mõne maja lasi Leppik ka ise ehitada ja müüs need koos kruntidega alles 1920ndatel.
Hendrik Leppik ise elas algul Kroonuaia
tänaval ning ostis hiljem siiani säilinud hooned Tiigi 82 ja 84, kus elas tema
pere ja olid ka üürikorterid. Aktiivse kodanikuna oli Leppik seotud pritsumeeste
seltsiga, toetas Vanemuise seltsi ja Pallast, kus õppis ka tema tütar Irma. Leppik
suri 1936.a. vähki ja on maetud Raadi kalmistule. Tema naine Alice suri Tartus 100-aastaselt
aastal 1981.