Arena hall käiks linnale üle jõu 20.06.2017
| Ma tahaks hakatuseks Arena halli idee taga olevat seltskonda siiralt tunnistada suurelt mõtlemise ja professionaalse müügitöö eest. Võimalik, et selline hall oleks Tartus vajalik, kuid see on mõeldav vaid eraalgatuse, mitte linna kinnimakstud projektina. |
Tartus pole uusi ja suuri mõtteid kunagi üleliia palju ja ses mõttes on Arena Tartu nimelise halli idee väärt kaalumist. Mind tegi kohe ettevaatlikuks projekti vedajate soov näidata seda kui keskset lahendust, mis võiks aidata Tartu „käima tõmmata.“ Suuremat sorti spordi- ja kontserdisaal võiks olla Tartus vajalik, aga ma ei riskiks linna vähest raha panustada mistahes üksikusse projekti lootuses, et see osutub päästvaks kuldmunaks.
Cambridge ülikooli kirjastus ilmutas 2003.a. esmatrüki Bent Flyvbjerg’i koostatud ülevaatest “Megaprojektid ja risk,” milles analüüsiti üle maailma sadu ambitsioonikaid ehitusprojekte, mille ühisnimetajaks olid paraku arendajate poolt ülehinnatud positiivne mõju majandusele ning alahinnatud keskkonnakahjud. Ma ei tea, kas Arena Tartu plaani tohib megaprojektiks tituleerida, aga raamatus toodud järeldused alates ehituskulude alahindamisest tulevase nõudluse ülehindamiseni annavad mõtteainet.
Saku Suurhall tõi kahjumi
Arena idee toetajad on toonud positiivse näitena Stockholmis asuvat Globen’it ja teisi tuntud komplekse, mida saab kohandada erinevate spordialade, kontsertide ja muu meelelahutuse tarbeks. Tartus on koos tagamaaga paraku vaid veidi üle 100 000 elaniku, mis seab sellise halli külastajate arvule ja tasuvusele väga selged piirid. Isegi Tartus pisut suuremas, kuid Euroopa mastaabis siiski väikeses Tallinnas pole Saku Suurhall näidanud väga kõrget lendu. 16 aasta eest suure hurraaga avatud Saku Suurhall kasutas Eesti oludes küllalt uudset finantseerimise skeemi, kus algselt oli suuromanikuks koguni halli rajanud ehitusettevõte ning kus iga huviline sai endale looži või tooli ostmisega projektile õla alla panna. Saku Suurhalli omanikfirma käis mõne aasta eest pankrotist läbi, mille tulemusena kandsid Tallinna linn ja riik väikeosanikena kokku üle poole miljoni euro kahju.
Tartu linnavalitsuse käesoleva aasta investeeringute maht on kokku 40 miljonit. See pole paraku vaba raha, mille kulutamiseks tikutulega ideid otsitaks. Selle eest tuleb ehitada uusi lasteaedu, remontida lagunevaid koole, korras hoida teid. Arena halli hinna suurusjärguks pakuti kahe eskiisiprojekti näitel 30 kuni 45 miljonit eurot. Oletagem optimistlikult, et leitakse filantroobist erainvestor, kes paneb välja poole Arena maksumusest. Arena müügimeeskond näeb ette, et kaasosanikeks oleks riik, linn ja eurorahad.
Euroopa abirahad on läinud
Eurorahadega on kõige lihtsam – need võib tõenäoliselt kohe unustada. Euroopa Liidu rikkamate riikide maksumaksjad on tõesti nõus vaesemaid liikmeid ja liikmekandidaate toetama, kuid toetusel on selge reeglistik. Eesti on pikalt nautinud märkimisväärset abi, aga lõpusirgel olev 2014-2020 abirahade periood jääb meile praeguses mastaabis viimaseks, sest EL ukse taga on uued ja vaesemad ootamas. Riigi iseseisvat suurt investeeringut (so mitte lihtsalt EL abi läbi EAS-i vahendades) ühele Tartu hallile ei kujuta ma hästi ette.
Jääb üle Tartu linna rahakott, kus pole vaba raha üle 10 miljoniseks Arena väljaminekuks. Jah, usaldusväärse ja hea äriplaaniga erainvestorile saab ja peab linn abikäe ulatama, aidates vajadusel maatüki tasuta eraldamisega, kommunikatsioonide ehitamisega ja lubades tasuvuse tagamiseks kõrvaläri kaubanduse või hotelli näol.
Kui linnal oleks tõesti ehitatud piisav arv lasteaedasid, kui kõik täna kesises seisus olevad koolid oleks korrastatud, Sõpruse sild remonditud ja siiski 10 miljonit üle, siis soovitaksin naljaga pooleks linnal pigem osta Saab 340 või Jetstream 41 propellerlennuk, et see Tallinna ja Riia suunal lennuhuvilisi teenindama panna. Kvalitatiivselt parem ühendus muu maailmaga aitaks ehk uusest spordi- ja kontserdisaalist väiksema kulutuse ja riskiga tasuvaid töökohti ja raha tuua ning Tartut hääbumisest päästa.