Ühendkuningriigi eneseotsingud kliimaläbirääkimistel 08.11.2022
|
Poliitikutele meeldib rambivalgus, võimalus olla „heade“ poolel ja näida tegijatena. Prantsusmaa tipp-poliitikud ei saa jätta vahele Pariisi tuntud kevadist põllumajanduslaata, sest talupidamine on elanike seas tähtis ja poliitikul on oluline laadal lehma taustal fotole jääda. ÜRO tippkohtumised, sealhulgas kliimakohtumised annavad võimaluse olla tipp-poliitikutel korraks millegi tähtsa juures, näidata hoolivust, jääda koos teiste tähtsatega kaamera ette. Kuvandi värk.
|
Isikliku tähelepanuvajaduse rahuldamise kõrval on riigijuhtide jaoks oluline riigi kuvandi loomine ja hoidmine rahvusvahelistel tippkohtumistel. COP27 kohtumine on alles alanud, kuid viimastel aastatel reipalt ämbrist ämbrisse astunud Ühendkuningriikide juhid on ennast juba enne kliimakohtumise algust suutud põhjalikult nurka värvida ja see juhtum on väga õpetlik.
Britid võõrustasid eelmist, Glasgow kliimakohtumist aasta eest. See oli väga keeruline kohtumine keset COVID-pandeemiat, kus tuhandete delegaatide turvaline võimalus näost näkku kokku saada oli viimase hetkeni küsimärgi all. Peaminister Boris Johnson investeeris kohtumisse väga palju energiat ja tähelepanu ja koosoleku tulemused olid rahuldavad. Hetkel pole enam oluline, kas peaministri toonane tähelepanu tõukus hoolest keskkonna pärast või soovist aastaid kestnud Brexiti kaose järel näidata oma riiki globaalse jõuna. Johnson sahmerdas ringi, poseeris USA presidendi ja ÜRO peasekretäriga ning teenis oma panustamise eest maailmas kiidusõnu.
Eelmiste läbirääkimiste võõrustajatena juhtisid britid formaalselt ÜRO kliimakonventsiooni tööd kuni Egiptuse COP27 alguseni. Kliimaläbirääkimistel teevad sisulise töö muidugi eksperdid, kes aduvad, millest jutt käib ning millised on valikud. Samas on kombeks, et 2-nädalastele läbirääkimistele saabuvad kokkulepitud hetkel paariks päevaks ka riigipead, kes lisavad kohtumisele kaalu ja ütlevad kaamerate ees targalt kõlavaid lauseid. Iga tähtsa inimese puudumist märgatakse ja pannakse pahaks. Glasgow kohtumisel oli kohal USA president Jo Biden, aga puudus suurima kliimakütja Hiina juht Xi Jinping.
Peaminister, kuningas või minister?
Oli iseenesestmõistetav, et eelmise kohtumise eesistuja UK juht on kohal Egiptuse kliimakohtumisel. Lühikeseks jäänud valitsemisajaga peaminister Liz Truss lubaski juhtida brittide delegatsiooni COP27 kohtumisel, mis omakorda jättis automaatselt kohtumiselt kõrvale andunud loodussõbrast uue kuninga Charles III, kes oleks kliimakohtumiste veteranina heameelega taaskord osalenud. Liz Truss’i ametiaeg jäi üürikeseks. Tema mantlipärijat Rishi Sunak’it on presenteeritud kui mõistlikkuse ja stabiilsuse kehastust pärast segaseid aegu Ühendkuningriigi poliitikas. Kliimapoliitikas on Sunaki algus olnud pigem katastroofiline.
Esmalt otsustas peaminister Sunak kümme päeva enne globaalsete kliimaläbirääkimiste algust, et tal pole mahti kohale sõita. Globaalses diplomaatias andis see ühese signaali, et britid enam kliima-teemast väga ei hooli. Asjaolude kokkusattumisel selgus samal päeval, 28. oktoobril, et Ühendkuningriik ei tee lubatud 300 miljoni dollarist annetust globaalsele kliimafondile. Rikaste riikide poolne abi vaesematele kliimaprobleemidega võitlemisel on miski, mis arengumaad üldse läbirääkimistelaua ümber hoiab ja lubaduse murdmine ei jää märkamatuks. Brittide tõsiseltvõetavuse keskkonnaküsimustes langetas mutta selsamal päeval ilmunud uudis, et siseriiklikult ei suudeta plaanitud tähtajaks kokku leppida looduskaitse-eesmärke.
Brittide imagole ei tulnud abiks see, et Egiptuse kliimakoosoleku avanädalal 8. novembril pidi valitsus otsustama, kas avada Ühendkuningriigis üle 30 aasta esimene uus söekaevandus. Söekasutus teadagi panustab kliimaprobleemi, mitte ei lahenda seda. Kriitilise maineprobleemi laineharjal lükati söekasutuse otsustamine mugavalt kuu aega edasi, kliimakohtumise järgsesse aega. Naela valitsuse lõi kirstu ekspeaminister Boris Johnson, kes lubas lahkesti eraisikuna ise Egiptusse läbirääkimistele sõita.
Olles sattunud nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt globaalses keskkonnadiplomaatias naerualuseks, astus peaminister Rishi Sunak lõpus siiski Egiptusse suundunud lennukile. Tema avapäeva kõnes tehtud üleskutse kliimamuutustega võitlemise rahastamise vajadusest ei olnud ilmselt väga õnnestunud, kuna britid olid just murdnud oma lubadust vaesemaid rahaliselt toetada. Ühendkuningriik on tahtmatult loonud järjekordse õpikunäite sellest, kui lihtne on hävitada usaldusväärsust ja imagot. Seda isegi enne, kui sisulised läbirääkimised alata on jõudnud.