Euroopa Komisjoni keskkonnadirektoraat ja Euroopa Liidu keskkonnategevus. Intervjuu keskkonnadirektoraadi PHARE-nõuniku Tue Rohrstediga 01.06.1994
Euroopa
Komisjoni sisuline töö toimub 23 peadirektoraadis (Directorate General, DG).
Teie töötate direktoraadis DG-XI. Millega see tegeleb?
Üheteistkümnes peadirektoraat tegeleb keskkonnaprobleemide, tuumaohutuse ja tsiviilkaitsega. Lähtutakse viieaastasest tegevuskavast, praegune kannab alapealkirja Towards Sustainability. Selle Euroopa Liidu ajaloos juba viienda keskkonnaprogrammi võttis Ministrite Nõukogu vastu 1992. aastal. Et keskkonnaprobleemid ei tunne riigipiire, sisaldab see programm ka peatüki, milles kavandatakse keskkonnaalast koostööd Ida-Euroopa riikidega.
Kuidas
näeb välja DG-XI struktuur ja tööjaotus?
Keskkonnadirektoraadis on hetkel tööl umbes 430 inimest. Kui arvestada, et tegeleme kogu Euroopa keskkonnaprobleemidega, pole seda sugugi palju. Keskkonnadirektoraat on jagatud kolmeks direktoraadiks, millest kaks on spetsialiseerunud konkreetsetele valdkondadele, näiteks õhureostus, veesaaste ja tuumaohutus. Kolmanda direktoraadi valdkond on peamiselt rahvusvahelised suhted, lepped ja konventsioonid (näiteks globaalsete kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid,[1] aga ka suhtlus EL-väliste riikidega. Minu juhitav osakond kuulub samuti C-direktoraati ning teeb keskkonnaalast koostööd Ida-Euroopa ja endise N.Liidu riikidega.
Lisaks alatistele töötajatele rakendame palju ka lepingulisi eksperte ja konsultante, kes kuuluvad minu nimetatud arvu 430 sisse.
Kas
DG-XI on tüüpiline direktoraat? Mis võib olla teie suurim eripära võrreldes
teiste Euroopa Komisjoni peadirektoraatidega?
Keskkonda ei saa käsitleda asjana iseeneses. Ta on väga tihedalt seotud paljude teiste valdkondadega, nagu põllumajandus, transport ja tööstus, kõigi majandusharudega. Sellest tulenevalt on keskkonnadirektoraat tihedalt seotud paljude Euroopa Liidu regionaalsete fondide, PHARE- ja TACIS-programmi ning abiprogrammidega Aasia, Kariibi ja Atlandi riikidele jne.
Oletame,
et EL on otsustanud finantseerida projekti, millel on otsene mõju keskkonnale,
kasvõi näiteks uue kiirtee ehitamine. Millised nõudmised seal DG-XI projektile?
Selliste suurte projektide puhul, näiteks ka sadamate, lennujaamade või sildade ehitamisel peab sellega seotud liikmesriik tagama keskkonnamõjude hindamise. Vastav Euroopa Liidu direktiiv on pärit aastast 1985. EL on liitunud ja Espoo konventsiooniga, mis kohustab konventsiooni osapooli tegema keskkonnamõju hindamise protseduuri kohustuslikuks oma riiklike seadustega. Kahe aasta eest uuriti selle EIA direktiivi rakendamist ning selgus vajadus direktiivi tema mõningates aspektides täiustada. Kui tegu on projektiga, mis allub tervenisti vaid riiklikule seadustikule (nagu Öresundi sild), siis hindab selle keskkonnamõju liikmesriik vastavalt oma seadustele.
Milles
seisneb Euroopa Liidu keskkonnapoliitika? Millised on suurimad
keskkonnaprobleemid?
Viiendat keskkonnategevuse programmi ette valmistades koostasime ülevaate Euroopa keskkonnaseisundist (State on Environment). Paljud Euroopa keskkonnaprobleemid on suurenemas. Selgelt on näha hajureostuse suurenev osakaal. Enam ei ole võimalik näidata näpuga konkreetsele vett reostavale tehasele, sest reostuskollet on väga raske kindlaks teha. Eelkõige märgiti reostajatena transporti ja põllumajandust.
Programm nägi Euroopa keskkonnaseisundi parandamiseks ette kaht tegevust, mida seni pole rakendatud. Esiteks tuleb täiendada traditsioonilist käsu ja kontrolli meetodit. Me hakkame nii saastajaid kui tarbijaid aktiivselt suunama ja kontrollima. Säästlikkust ja keskkonnahoidlikkust hakkab soodustama uus maksusüsteem. Liikmesriikides (Euroopa Liit ei korja makse) soovitatakse hakata kasutama ökomakse kui instrumente keskkonnaseisundi parandamiseks. On ka selgelt öeldud, et see ei või viia maksukoormuse suurenemisele.
Teiseks soovime näha keskkonnateema integreerimist teistesse sektoritesse. Seda rakendatakse siin Euroopa Komisjonis ning me loodame, et ka meie liikmesriikide valitsused jõuavad nii kaugele. Keskkonnaseisund ei parane, kui keskkonnaministeerium peab küll isekeskis suurepäraseid plaane, kuid arhitektid, transpordiplaneerijad või farmerid tegutsevad omaette. Sellepärast on keskkonnasäästliku mõtlemise integreerimine eri majandussektoritesse väga oluline.
Kevadel
pidi Kopenhaagenis tegevust alustama Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA). Millised
on nende tegevuse eesmärgid ning sidemed Euroopa Komisjoniga?
Nad ei ole veel alustanud, kuid juhtkond on nimetatud. (Intervjuu toimus 22. aprillil – P.M.): Loodava keskuse eesmärgiks on keskkonnauuringud Euroopa Liidus. Agentuur hakkab, esialgu väga väikese töötajaskonnaga (30-40 inimest) koostöös liikmesriikidega andma ülevaadet Euroopa keskkonnaseisundist.
Esiteks tagab see Euroopa Komisjonile vajaliku tagasiside. Nii võib EEA osutada mingile keskkonnaprobleemile Euroopas, mida tuleks hakata kohe lahendama. Samuti võivad nad teha ettepanekuid Euroopa Liidu seaduste täiustamiseks.
Teiseks avalikustab ja trükib keskkonnaagentuur oma uuringu tulemused. See aitab kindlasti laiendada elanikkonna keskkonnateadlikkust ning loodetavasti suureneb ka surve otsustajatele, et need oma tegevuses arvestaksid rohkem keskkonnaga.
Euroopa Keskkonnaagentuurist saab ühtlasi esimene Euroopa Liidu institutsioon, mis o avatud ka mitteliikmesriikidele. Töösse on juba kaasatud Euroopa majandusruumi riigid ning loodetavasti suureneb ka koostöö Ida-Euroopa riikidega.
Osana post-Luzerni protsessist avaldab EEA juunis ülevaate keskkonnaseisundist Euroopas. Selle ettevalmistamisel on tehtud koostööd ka Eesti institutsioonidega. Seda ülevaadet, mis ilmub tegelikult vahetult enne keskkonnaagentuuri tööleasumist, oodatakse praegu suure huviga.
Skandinaaviamaad
on tuntud oma ilusa looduse ning elanike keskkonnateadlikkuse poolest. Mida uut
võib EL-i keskkonnapoliitikasse ja teie direktoraadi töösse tuua nende riikide
võimalik ühinemine Euroopa Liiduga?
Liikmesriikides on keskkonnateadlikkus väga erinev. Mõistagi ei soovi ma siinkohal nimesid nimetada.
1. jaanuaril 1995 liituvas neljas riigis kehtivad kõrged keskkonnastandardid. Euroopa Komisjon tervitab igati nende riikide liitumist.
22.
aprillil Brüsselis